Ärinimi on äriregistrisse kantav nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ärinime valik on üks esimesi samme, mida tuleb uue ettevõtte käivitamisel teha, kuna ärinime vaja asutamisdokumentide kinnitamiseks ning ettevõtte äriregistrisse kandmiseks.
Samas Ärinime kasutatakse juba enne äriregistrisse kandmist, nime lõppu lisatakse “asutamisel”, näiteks OÜ Vikerkaar “asutamisel”.

Äriühingute puhul peab ärinimi sisaldama nime alguses või lõpus täiendit “täisühing” (või siis vastavat lühendit TÜ), “usaldusühing” (UÜ), “osaühing” (OÜ),  “aktsiaselts”  (AS), “tulundusühistu” (ühistu).
 Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.

Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Taluniku puhul võib see sisaldada ka ainult talu nime. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud ärinimedest.

Välismaa äriühingu filiaali ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest «Eesti filiaal».

Soovitava ärinime kokkulangevust juba olemasoleva Äriregistrisse kantud nimega saab kontrollida Äriregistri nimepäringu teenuse abil. Päring annab vastuseks äriregistri infosüsteemis registreeritud sama või sarnase nimega ettevõtted ja mittetulundusühingud.

Mida tuleb tuleb meeles pidada Ärinime valikul:

• Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.
• Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas.
• Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega
• Ärinimes ei tohi kasutada Eestis seadusega kaitstud kaubamärgis sisalduvat nime ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta. Äriregistrit pidav kohus võrdleb uusi ärinimesid Eestis registreeritud kaubamärkidega. Kuid Eestis on õiguskaitse ka EU kaubamärkidel. Võimaliku vaidluse korral on määrav, kumb on varasem (ärinime äriregistrisse kandmine või kaubamärgitaotluse esitamine).
• Vabariigi Valitsus võib kehtestada piiranguid sõna «Eesti» kasutamisele ärinimes kõikides ühendites ja võõrkeelsetes vastetes, välja arvatud välismaa äriühingu filiaali ärinimes
• Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus
• Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. See annab võimaluse kirjutada nii eestikeelseid, segakeelseid kui ka võõrkeelseid nimesid, millest paljusid võib ka värdkeelseteks nimetada
• Sõnu «riigi» või «linna» või «valla» või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest
• On soovitav korraga läbi mõelda kogu ettevõtte stiili kontseptsioon -ettevõtte logo, trükised, kodulehekülg jms, mille abil oma ettevõtet turul tutvustatakse. Parajalt pikk ja kergesti loetav, lihtne meelde jätta, lihtne hääldada

Ärinime valikusse uue ettevõtte tegevuse käivitamisel ei tohiks suhtuda kiirustavalt ning pealiskaudselt - ärinime hilisem vahetamine võib osutuda kulukaks (kuid Ärinime saab ikka hiljem muuta riigilõivu tasudes) kuna kogu ettevõtte dokumentatsioon, alates äriregistrisse esitatud dokumentidest kuni visiitkaartideni tuleb sellisel juhul ümber vahetada.

	Sarnased teemad
	• Keeleseadus sunnib ettevõtteid firmanimesid tõlkima • MTÜ nimi