|
Osaühing
Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.
-
Osaühingu ärinimi peab sisaldama nime alguses või lõpus täiendit “osaühing” (või siis vastavat lühendit OÜ).
-
Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut.
-
Osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest.
-
Minimaalne osaühingu kapital on 2 500 eurot
Alates 01.01.2011.a. kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma, vaid kokku leppida, et tasumine toimub hiljem.
See võimalus kehtib tingimusel et OÜ asutajaks on füüsiline isik.
(Alates 2011.a. mitterahalise sissemakset hindab juhatus. Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui sellise osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist kontrollima vandeaudiitor).
-
Igal osanikul on üksainus osa. Osad võivad olla erineva suurusega. Osa väikseim nimiväärtus on 1 euro, kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.
(Osa võõrandamine peab olema notariaalselt tõestatud (v.a juhul, kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister (EVK), sel juhul tuleb tasuda registreerimistasu ja regulaarset hooldetasu).
-
Osaühingut juhib juhatus. Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga.
(Alates 1. jaanuarist 2011 peab osaühingul olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud põhikirjas).
-
Osaühingu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei tohi väheneda alla 2500 euro ega allapoole poolest registrisse kantud osakapitalist.
(Sellises olukorras peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kes peab otsustama äriseadustiku §-s 176 nimetatud meetmete tarvituselevõtu. Vastasel juhul võidakse kohaldada juhatuse liikmete kriminaalvastutust).
-
Osaühing peab esitama majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole.
-
Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama.
-
Alates 1. jaanuarist 2011 ei ole osaühingu reservkapitali moodustamine enam kohustuslik. Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist.
(Enne 1. jaanuari 2011 asutatud osaühingu reservkapitali suhtes kohaldatakse enne 1. jaanuari 2011 kehtinud äriseadustiku redaktsiooni, st reservkapital peab endiselt olemas olema. Siiski peaks olema võimalik põhikirjaga ka teisiti ette näha).
|
|