Ettevõtlusena või äritegevusena käsitatakse isikute või isikute ühenduste omaalgatuslikku  iseseisvat omal materiaalsel vastutusel ja riisikol tegevust, mille eesmärgiks on tulu saamine. 

Sõna ettevõtlus sisaldab endas „tegevust“, ettevõtet, toote või teenuse pakkumist. Tihti nimetatakse ettevõtlust äriks.

Ettevõtluse arendamine mängib asendamatut  rolli majandusliku edu saavutamisel.  See on uuenduste aluseks majanduses. Ettevõtlus soodustab konkurentsi ja turundust, samuti rahvusliku majanduse avatuse suurendamist, kapitali importi ja eksporti.

Ettevõtluse tähtsaimaks tunnuseks on ettevõtjate iseseisvus ja sõltumatus. Nende käitumise aluseks on sisemine motivatsioon. Iga ettevõtjaks hakanud inimene otsustab iseseisvalt oma ettevõtte tegevuse üle, lähtudes majanduslikust kasust ja turuvajadustest. Olles iseseisev, võtab ettevõtja enda peale isikliku vastutuse äritegevuse tulemuste eest.
Edukas ettevõtlus ei ole võimalik ilma novaatorluseta.

Ettevõtjat iseloomustab see, et ta püüab luua midagi uut ja erinevat juba olemasolevast. Klientide, finantside, materjalide, transpordi, ruumide, lepingute, vajalike inimeste, dokumentide, “kõrvalteede“ otsimine – need on ettevõtja möödapääsmatud eesmärgid.

Ärisuhete iseloomulikuks tunnuseks on majanduslik risk, mis käib pidevalt äriga kaasas. Risk kujundab ettevõtja erilise mõtlemisviisi ja käitumise, psühholoogia. Õigus vigu teha kohustab tegema kõik võimaliku, et vältida asjatut riski.

Ettevõtlus kujutab endast järjestikku või paralleelselt teostatavate tehingute kogumit, millest igaüks on piiratud suhteliselt lühikese ajavahemikuga.
Äritegevust võib läbi viia kõikvõimalikul kujul, mis ei ole seadusega keelatud.

Ettevõtluse areng on tihedalt seotud keskkonnaga, tingides teatava majandusliku, poliitilise, tehnoloogilise, organisatsioonilis-tehnilise, füüsilise või geograafilise olukorra.

Majanduslik olukord tingib maksevõimelise nõudluse olemasolu, võimaluse osta ühte või teist liiki kaupa.  Sellest oleneb ka tööturg -  tööjõu üleküllus või puudus, samuti raha olemasolu ning kättesaadavus.

Ettevõtlus toimib ja areneb vastava õigusliku keskkonna piires. Määruste ja seaduste süsteem mõjutab oluliselt äri arendamist.

Tehnoloogiline keskkond peegeldab teaduslik-tehnilise arengu taset, mis mõjutab ettevõtlust tehnoloogiliste protsesside täiustamise kaudu.

Organisatsioonilis-tehnilist keskkonda iseloomustab äri infrastruktuuri olemasolu.

Füüsiline või geograafiline keskkond on looduslikke tingimuste kompleks, mis mõjutab ettevõtete paiknemist.

	Sarnased teemad
	• Iga kolmas õpilane teeks oma firma, et maailma parandada • 2012.a. kolme esimese kuuga registreeriti Eestis pisut üle 5000 uue juriidilise isiku • Eesti ettevõtjaid kimbutab spetsialistinappus ja madal koostöövalmidus • SEB: kolmveerand Eesti ettevõtetest on mikroettevõtted • Lõppev aasta tõi juurde hulgaliselt uusi ettevõtjaid • Majanduskasvu edendamiseks soovitatakse VKEdel võtta siht maailmaturule • 70% Balti riikide elanikest peab ettevõtlust ebaausaks • Vaid kolmandik uutest ettevõtetest jääb ellu • Eesti juhtimisvaldkonna uuringu 2011 tulemused • Uuring: Ettevõtjad on muutnud pessimistlikumaks • Lõuna-Eesti ettevõtlus kogub taas hoogu • Arvamus: Eesti ettevõtlus vajab paremat keskkonda • Eestit on tabanud ettevõtlus-buum • Kärsna: ettevõtjaks võib saada 5-15 protsenti töötutest • Uuring: ettevõtja on palgatöötajast õnnelikum • Olukord ettevõtlussektoris paraneb jätkuvalt • Ettevõtlus ühenduses • Alustava ettevõtja edu komponendid