Kodanikuühiskond tähendab elukorraldust, kus teadlikud ja aktiivsed kodanikud tahavad ja saavad osaleda ühiskonnaelus ning oma elu puudutavate küsimuste arutamises ja otsustamises. Igaühel on Eestis põhiseaduslik õigus koonduda liitudesse, seltsidesse, klubidesse; kaitsta oma huve, väljendada ühiseid seisukohti, teha midagi koos ära, või lihtsalt omavahel suhelda, et elu oleks parem ja inimesed õnnelikumad.

Kodanikuliikumised tasakaalustavad ja täiendavad ühiskonnas avalikku võimu ja ärisektorit. Eesti seadused lubavad valida kolme liiki tegutsemisvormi vahel: mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing.

Neist mittetulundusühingu kui kasumitaotluseta liikmesorganisatsiooni võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks, väiksema seltskonna või piirkonna huvide eest seismiseks või lihtsalt meelelahutuseks ja hobide koos harrastamiseks. Sihtasutusel aga puuduvad liikmed ning nagu ka seltsing, võib sihtasutus tegutseda kasumit taotlevalt.

Tulu võib teenida kõigis kolmes, aga erinevalt äriühingutest puuduvad neil omanikud, kellele saaks kasumit jaotada. Olulisemaid otsuseid teevad MTÜ puhul liikmed (üldkoosolek) ja sihtasutusel määratud nõukogu või asutaja, kui viimasel on see voli jäetud. Seltsingut, mis pole juriidiline isik, juhivad seltsinglased omavahelise kokkuleppe alusel.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit
www.ngo.ee

	Sarnased teemad
	• Kodanikuühiskonna 2011 aasta tegijate tunnustamine • Euroopa Komisjon algatas uue „Kodanike Euroopa” programmi • 11. aprillil toimub Tartus järjekorras seitsmes kodanikuühiskonna konverents • Valitsus kiitis heaks kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2011-2014 • Harjumaa kodanikeühenduste konverents 2010 • Maakondlikud kodanikuühiskonna konverentsid • Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011