|
|
|
|
| |
 Äri alustamine |
|
|
MTÜ asutamisprotseduur
MTÜ asutamiseks tuleb:
-
läbi viia asutamiskoosolek – protokollida võid, aga ei pruugi
-
sõlmida asutamisleping ja selle lisana kinnitada MTÜ põhikiri – alla kirjutavad kõik asutajad paberil või digitaalselt.
-
tasuda riigilõiv
-
kinnitada registrisse kandmise avaldus juhatuse liikmete poolt notaribüroos või ettevõtjaportaalis ja edastada see asukohajärgse maakohtu registriosakonnale.
Asutamislepingus tuleb märkida:
-
MTÜ nimi, aadress
-
MTÜ eesmärk – võib olla üldine, aga hea on loetleda täpsemalt selle täitmiseks plaanitavad tegevused või tulemused
-
asutajate nimed ja elu- või asukohad, nende isiku- või registrikoodid
-
asutajate kohustused MTÜ suhtes – nt. et kannavad asutamisega seotud kulutused
-
juhatuse liikmete nimed, elukohad ja isikukoodid – peavad olema täisealised ja vähemalt pooled elama Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsis.
MTÜ põhikirjas tuleb märkida minimaalselt:
-
MTÜ nimi, asukoht (omavalitsuse täpsusega)
-
eesmärk – eriti tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja soovijatel tuleb selgelt näidata ka eesmärgi saavutamiseks plaanitud tegevused, mis peavad olema avalikes huvides ja heategevuslikud.
-
liikmeks vastuvõtmise ja väljaastumise või -arvamise tingimused ja kord
-
liikmete õigused ja kohustused või kord nende kehtestamiseks
-
osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused – kasulik suure liikmeskonnaga ühenduste või üle-eestiliste võrgustike puhul
-
suurt liikmeskonda plaanivatel MTÜdel liikmete seast ja poolt valitava volinike koosoleku valimise kord, mis täidab põhikirjaga antud ulatuses üldkoosoleku ülesandeid
-
üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord ning otsuste vastuvõtmise kord
-
juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär
-
ökonoomseim võimalus järelevalveks on määrata põhikirjaga kohustus valida revisjonikomisjon või suurema läbipaistvuse huvides väline audiitorkontroll. Mõlemad on soovituslikud.
-
vara jaotus MTÜ lõpetamisel – tulumaksusoodustuse saamiseks tuleb sätestada vara jagamine teisele soodusnimekirja kuuluvale ühendusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Sihtasutuse asutamiseks tuleb:
-
vastu võtta asutamisotsus, sellega koos kinnitada põhikiri ning need notariaalselt tõestada
-
määrata SA nõukogu ja juhatuse liikmed
-
tasuda riigilõiv
-
esitada notariaalselt kinnitatud registreerimisavaldus ja muud dokumendid asukohajärgse maakohtu registriosakonnale.
SA asutamisotsuses tuleb märkida:
-
SA nimi ja aadress
-
asutajate nimed, elu- või asukohad ja aadressid ning isiku- või registrikoodid
-
asutajate poolt sihtasutusele üleantav rahasumma või muu vara ja selle väärtus (määrasid seadus ette ei näe)
-
juhatuse ja nõukogu liikmete nimed, elukohad ja isikukoodid.
SA põhikirjas tuleb märkida:
-
SA nimi, asukoht (omavalitsuse täpsusega) ja eesmärk – eriti tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja soovijatel tuleb selgelt näidata ka eesmärgi saavutamiseks plaanitud tegevused, mis peavad olema avalikes huvides ja heategevuslikud
-
sihtasutusele vara üleandmise kord
-
soodustatud isikute ring – v.a siis, kui kõigil isikutel on õigus saada väljamakseid SA eesmärgist lähtudes
-
SA tähtaeg – kui see asutatakse tähtajaliselt
-
vara jaotus SA lõpetamisel – tulumaksusoodustuse saamiseks tuleb sätestada vara jagamine teisele soodusnimekirja kuuluvale ühendusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule
-
juhatuse ja nõukogu liikmete ning audiitori nimetamise ja tagasikutsumise kord; juhtorganite liikmete arv ja nende volituste kestus
-
põhikirja muutmise kord
-
kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada
-
juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord
-
vara kasutamise ja käsutamise kord
-
muud seaduses sätestatud tingimused.
Sihtasutuse registreerimiseks esitatakse registrile notariaalselt kinnitatud avaldus, mis peab sisaldama:
-
sihtasutuse nime, asukohta, aadressi,
-
eesmärki
-
juhatuse liikmete andmeid, nende esindusõiguse korda, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist
-
asutamisotsuse tegemise aega
-
tegutsemistähtaega, kui SA on asutatud tähtajaliselt
Seltsingu asutamiseks tuleb vähemalt kahel isikul (seltsinglased) sõlmida seltsinguleping.
Võlaõigusseadus seltsingulepingule täpseid nõudeid ei sea, kuid lepingus on soovituslik määratleda minimaalselt:
Seltsingu nimi, asukoht ja eesmärk
Seltsingu sisekord – nt. otsuste tegemise kord
Seltsinglaste panused, õigused ja kohustused
Seltsingu juhtimise kord, valitud juhatus või volitatud isikud
Seltsingu tähtaeg
|
|
Tagasi
|
|
|
|
|
|
|
Kasutajale 
Teha koduleheks
Lisada lemmikusse
Sisukaart
RSS