Seltsing on kodanikuühenduse lepinguline vorm, kus koostööpartnerid ehk seltsinglased lepivad kokku oma panuse andmises ühise eesmärgi saavutamiseks. Kuna tegemist pole juriidilise ega füüsilise isikuga, siis seltsingut mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ei kanta.

Seltsingu vormis võivad tegutseda väikesed huvialaklubid ja ringid, koorid, orkestrid, aga ka väiksemad külaseltsid jms. Enamasti pole seltsingutel õigus projektikonkurssidel osaleda, kuna neil puudub raamatupidamine ja aruandluskohustus. Kui aga mõni fond seltsingutele raha eraldab, nõutakse toetuse kasutamise kohta ka aruannet. Suurema majandustegevuse korral tasub igal juhul MTÜ luua, kuna lisaks mainitule võib suurem läbipaistvus tõsta ka usaldust organisatsiooni vastu.

Seltsingu juhtimises on õigus osaleda igal seltsinglasel ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek. Seltsingulepinguga võib juhtimisõiguse anda ka ühele või mitmele seltsinglasele.

Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine.

Seltsinglane ei ole kohustatud suurendama kokkulepitud panust ega tegema täiendavaid panuseid. Seltsingu nimel ei saa avalda eraldi pangaarvet, küll aga kuuluvad seltsinglaste vahel jagatud kasumiosad vastavalt seadustele maksustamisele, sest kõik õigused, kohustused ja varad kuuluvad seltsingu liikmetele eraisikutena võrdsetel alustel.

Kuna seltsingu raha käib enamasti läbi mõne liikme erakonto, tasub selleks avada uus konto ja pidada liikumiste üle täpset arvestust juhuks, kui maksukogujad peaks huvi tundma, millised tulud ja kulud olid seltsingu omad ja millised isiklikud.

Vaata ka seltsingulepingu näidist.

Mittetulundus ja Sihtasutuste Liit
www.ngo.ee 

	Sarnased teemad
	• Aruande esitamatajätmine tõi ligi 2400 MTÜ-le sundlõpetamise hoiatuse • MTÜ ja SA erinevused • Seadusandlus: Alaealiste MTÜga liitumine taas lihtsam • MTÜ tegutsemisvormid • Mittetulundusühing • Sihtasutus