Mis on kaubamärk?

Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest (kaubamärgiseadus § 3).

Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav (kaubamärgiseadus § 6 lg 1).

Kaubamärgiks võib olla:

• sõna või sõnad (nt tehissõna, fraas, loosung jms);
• kujutised (nt sümbolid, ornamendid, geomeetrilised kujundid, esemete, loomade, inimeste stiliseeritud kujundid jms);
• sõna või sõnade ja kujutiste kombinatsioon;
• etikett;
• ruumiline kujund (originaalne pakend või toote originaalne kuju);
• tähtede kombinatsioon;
• numbri ja tähe (tähtede) kombinatsioon;
• ärinimi jms.
• Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon ja kaupade ja teenuste loetelu.

Üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse aluseks on üldtuntud kaubamärk sel kujul, millisena ta üldtuntuse omandas seotuna nende kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärk üldtuntuse omandas.

Kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (RT II 1996, 4, 14) alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni kehtiva redaktsiooni järgi.

Õiguskaitset välistavad asjaolud

Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud

• Kaubamärk ei tohi kirjeldada kaupu või teenuseid.
• Kaubamärgiks ei tohi olla keelekasutuses või heauskses äripraktikas tavapäraseks muutunud tähis.
• Kaubamärk ei tohi eksitada tarbijat.
• Kaubamärk ei tohi olla vastuolus avaliku korra või heade tavadega.
• Kaubamärgiks ei tohi olla toote tõepärane kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.
• Kui kirjeldav on ainult osa kaubamärgist, siis loetakse see tähis kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. Kaubamärgi omanikul ei ole ainuõigust kaubamärgi sellise osa kasutamiseks.

Suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud

• Kaubamärk ei tohi olla identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse (registreeritud või muutunud üldtuntuks) identsete kaupade või teenuste tähistamiseks.
• Kaubamärk ei tohi olla identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud kaubamärgiga (vajalik esitada varasema kaubamärgi omaniku kirjalik luba).
• Kaubamärk ei tohi olla identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui kasutatakse ära varasema märgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks (vajalik esitada varasema kaubamärgi omaniku kirjalik luba).
• Kaubamärk ei tohi kahjustada varasemaid õigusi (nimi, ärinimi, kinnistu nimetus, autoriõigus jne. Vajalik esitada varasema õiguse omaniku kirjalik luba).
• Kaubamärk ei tohi olla identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt.
• Kaubamärk registreeritakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi kaubamärgiseaduse §-des 9 ja 10 nimetatud õiguskaitset välistavat asjaolu.

Õiguskaitse saamine

Õiguste saamiseks tuleb esitada registreerimistaotlus võimalikult varakult (õiguskaitse algab pärast registreerimist, kuid tagasiulatuvalt alates kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise päevast). Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustus, vaid on õigus. Registreerimata kaubamärk, juhul kui ta ei ole üldtuntud, ei anna kasutajale mingeid eriõigusi (ei saa takistada konkurente kasutamast sama kaubamärki). Õigus registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aastat registreeringu tegemise kuupäevast.

Kaubamärgile Eestis õiguskaitse saamiseks on neli võimalust:

• registreerimine kauba- ja teenindusmärkide registris, esitades taotluse Patendiametile;
• registreerimine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelise Büroo registris, avaldades soovi saada õiguskaitse Eestis;
• kaubamärgi Eestis üldtuntuks tegemise kaudu;
• registreerimine Siseturu Ühtlustamise Ametis Euroopa Ühenduse kaubamärgina.

Õiguskaitse maht

Registreeritud kaubamärgi omanikul on kaubamärgi kasutamiseks ainuõigus. Ta võib keelata teistel isikutel registreeritud kaubamärgiga identse ja sarnase kaubamärgi kasutamise samade või sarnaste kaupade tähistamiseks.

Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses:

• õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud;
• õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga;
• registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet.

Registreerimisega antud õigused on territoriaalselt piiratud, st Eesti Vabariigi territooriumil.

Registreeritud kaubamärgi omanik on kohustatud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul kaubamärgi kasutamata jätmine võib põhjustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise.

Kaubamärgi kasutamiseks loetakse ka:

• kaubamärgi kasutamist kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud;
• üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende pakendi tähistamist;
• kaubamärgi kasutamist kaubamärgiomaniku loal.

Õiguskaitse mahu piirangud

Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides:

• teiste isikute nimesid ja aadresse;
• kauba omadusi või teenust iseloomustavaid tähiseid;
• tähiseid või andmeid, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas;
• kaubamärki, kui see on vajalik kindla otstarbega kaubale, nagu näiteks abimaterjalid ja varuosad, või teenustele osutamiseks;
• kaubamärgi mittekaitstavaid osi;
• kaubamärgi omaniku enda poolt või tema loal kaubamärgiga tähistatud ja Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna Lepingu osalisriigis käibesse lastud kauba edasist ärieesmärgil kasutamist, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanikul on õigustatud huvi olla kauba edasise ärieesmärgil kasutamise vastu, eriti juhul, kui kauba omadused on pärast käibesse laskmist muutunud (õiguste ammendumine).

Registreerimine Eestis

Kaubamärgi kaitsmiseks esitatakse registreerimistaotlus Patendiameti vastuvõtuosakonnale.

Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametisse otse, posti või faksi teel, kusjuures faksi teel saatmise korral tuleb hiljem esitada originaaldokumendid. Elektrooniliselt saab taotlust esitada tööstusomandi õiguskaitse taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu.

Registreerimistaotluse dokumentide tekst esitatakse masina- või arvutikirjas.

Kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse ühe kaubamärgi kohta.

Asjast huvitatud isikud võivad ajada kaubamärkide registreerimisega seotud asju patendivolinike kaudu või ise.

Isikud, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, peavad volitama oma esindajaks patendivoliniku.

Registreerimistaotlus esitatakse eesti keeles.

Riigilõivud (vastavalt riigilõivuseadusele) tasutakse Rahandusministeeriumi kontole.

Kaubamärgi registreerimise avalduse planke saab Patendiametist või trükkida välja Patendiameti kodulehekülje plankide rubriigist.

Kaubamärgi registreerimise taotluses esitatavad dokumendid:

• kaubamärgi registreerimise avaldus;
• kaubamärgi reproduktsioon (värvilise kaubamärgi korral lisaks avaldusele kantud reproduktsioonile veel viis arhiivikõlbulikku lahtilõigatud reproduktsiooni mõõtmetega 80 x 80 mm);
• volikiri või viide varem esitatud volikirjale, kui taotlejal on esindaja;
• prioriteeti tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteeti;
• andmed riigilõivu tasumise kohta;
• kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi põhikiri, kui registreerimistaotlus esitatakse kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kohta.

Enne taotluse esitamist on soovitav kontrollida sarnaste registreeritud kaubamärkide või varem registreerimiseks esitatud kaubamärgi registreerimise taotluse olemasolu. Ametlikku teavet vastavast registrist ja andmekogudest väljastavad registrite ja kaitsedokumentide büroo ja vastuvõtuosakond. Päringuid on võimalik teha ka kaubamärkide andmebaasi Patendiameti koduleheküljel.

Registreerimine välisriikides

Kaubamärgi registreerimiseks välisriikides on kolm võimalust:

• kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine vastava riigi patendiametisse (kaitse saadakse vastavas riigis);
• registreerimine Madridi kokkuleppe protokolli alusel (kaitse nendes Madridi kokkuleppe protokolliga ühinenud riikides, kus kaitset soovitakse);
• Euroopa Ühenduse kaubamärk (taotlus esitatakse Hispaanias Alicantes asuvasse Siseturu Ühtlustamise Ametisse (OHIM)), õiguskaitse kogu EÜ territooriumil. Euroopa Ühenduse kaubamärke registreeritakse Nõukogu määruse nr 40/94 alusel.

Välisriigis registreerimiseks:

• tuleb palgata patendivolinik või peab taotlejal olema vastavas riigis postiaadress;
• on soovitav kontrollida sarnaste registreeritud kaubamärkide olemasolu;
• on soovitav välja uurida, kas kaubamärk registreeritakse avaldus- või ekspertiisisüsteemi alusel.

Taotlus esitatakse Patendiametile edastamiseks Rahvusvahelisele Büroole. Rahvusvaheline taotlus esitatakse kaubamärgile õiguskaitse saamiseks ühes või mitmes märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli osalises riigis. Rahvusvahelise registreerimise avalduse planke saab WIPO kodulehelt.

WIPO Rahvusvaheline Büroo registreerib märgi ja edastab riikidele, kes võivad teatada keeldumisest/probleemidest kuni 1,5 aasta jooksul.

Rahvusvaheline registreering on seotud päritoluriigi registreeringuga viis aastat - kui kustutatakse kaubamärk registrist päritoluriigis, siis kustutatakse ka kõikjal mujal (on üleviimise võimalus, kuid siis tuleb esitada taotlus, tasuda lõivud).

Patendiamet
www.epa.ee

	Sarnased teemad
	• Michal: Intellektuaalomandiõigus peab käima ühte jalga tehnoloogia arenguga • Uued voldikud ja brošüürid kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse kaitsmisest • Eesti on tööstusomandi õiguskaitses välisriikide ettevõtetele huvipakkuv • Õigusaktid • Euroopa Komisjon soovib uuendada intellektuaalomandiõiguste süsteemi • Euroopa Komisjon teeb ettepaneku Euroopa ühtse patendi kohta • Patendiameti tasuta seminar intellektuaalomandist huvitatud inimestele • Tasuta seminar "Kuidas kaitsta tööstusdisaini?" • Euroopa Parlament toetab EL-i ühtset patendikaitse süsteemi • Ministeerium uurib intellektuaalse omandi õiguse ühtlustamise võimalusi • Avatud juurdepääs 48 000 Eesti kaubamärgile • WIPO rahvusvaheline koolitus "Oma äri intellektuaalomandiga finantseerimine" • Kasulikud lingid • Tegevust alustas Patendiinfo keskus • Tasuta seminar „Kaubamärgi valik ja kaitsmine” • Läheneb kvaliteediinnovatsiooni auhinna tähtaeg • USA patentide teemaline kursus Londonis • EPO koolitused patendiasjatundjatele • Mis on intellektuaalomand? • Tasuta konsultatsioonid • Leiutiste kaitsmine • Patendid • Kasulikud mudelid • Tööstusdisainilahenduse kaitsmine