Mis on patent?

Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse).

Kuigi õigusaktides leiutist ei defineerita, mõeldakse leiutise all tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi. Avastusi, korralduslikke ja äriideid ei loeta seega leiutisteks ning neid ei saa patentida [vaata lähemalt patendiseaduse (PS) § 6 lg 2].

Teine leiutiste õiguskaitse vorm on kasulik mudel.

Patendi saamisel tekib patendiomanikul ainuõigus (monopol) leiutise valdamise, kasutamise ja käsutamise üle [patendiomaniku ainuõigus - PS §15].

Patendikaitse andmise õigusfilosoofiliseks aluseks on ühiskondlik kokkulepe, mis seisneb selles, et leiutaja panuse eest teaduse ja tehnika üldisesse arengusse annab ühiskond leiutajale vastutasuks võimaluse teatud aja jooksul leiutist ainsana oma äranägemisel kasutada ning sellest tulu saada. Seega ei ole patendi kehtivusaeg piiramatu.

Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat [patendi kehtivusaeg - PS § 37].

Riik kaitseb patendiomaniku ainuõigust nagu kõiki omandist lähtuvaid õigusi kohtu ja täitevvõimu teostavate haldusasutuste (politsei, täitevamet, toll) kaudu [PS § 53].

Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega patendiregistris [PS § 5 lg 2].

Leiutise registreerimiseks ja patendikaitse saamiseks tuleb koostada patenditaotlus ja esitada see Patendiametile. Patendiamet kontrollib leiutise patentsuse määramiseks selle uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust [patentsuse kriteeriumid - PS § 8]. Patentsuse kriteeriumidele vastav leiutis registreeritakse patendiregistris [PS § 34]. Leiutiste registreerimist loetakse patendi väljaandmiseks. Isik, kes patenti taotles (ehk patenditaotleja), muutub leiutise registreerimisel automaatselt patendiomanikuks. Tõendina patendi väljaandmise kohta saab patendiomanik dokumendi, mida nimetatakse patendikirjaks (ladina keeles litterae patentes) [PS § 36].

Miks on patenti vaja?

Patendi vajalikkust võib vaadelda mitmest küljest.

Patent on efektiivseimaid konkurentsivõitluse vahendeid. Patent annab vabaturumajanduse tingimustes ettevõtjale ühe vähestest tema kasutada olevaist seaduslikest vahenditest oma kaupadele tootmise ja turustamise monopoli kehtestamiseks.

Uute lahenduste loomisel kulutatakse teadusuuringuteks ja arendustöödeks suuri summasid. Uue toote juurutamine tootmisse nõuab alati märkimisväärseid investeeringuid. Patendikaitse puudumisel kopeerivad konkurendid teie uusi tooteid, tegemata nende väljatöötamiseks kulutusi ning müües neid odavama hinnaga. Patendiga saadav monopol leiutise kasutamise ja käsutamise üle takistab konkurentidel samu tooteid toota ning võimaldab dikteerida toodete müügil sellist hinda, mis aitab katta tehtud kulutusi ja saada vajalikku sissetulekut.

Patent aitab leida koostööpartnereid, vahel ka sponsoreid tootmise alustamiseks.

Patent on vahend, mille abil kindlustatakse oma turupositsioone ja hõivatakse uusi turge. Patendipoliitika ühtlustamine aitab kindlustada ka näiteks riikide ühenduste ühtset majandusruumi.

Lõpuks võib patendi omamine olla kellelegi ka auasjaks ja oma nime jäädvustamiseks tehnika ajalukku.

Patenditaotluse koostamine ja esitamine

Patenditaotlus

Patenditaotlus on kindlate reeglite kohaselt koostatud dokumentide kogum, mille leiutise autor või isik, kellel on õigus patenti taotleda, esitab patendi saamiseks Patendiametile.

Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord on täpsemalt määratud patendiseadusega [PS §19 ja § 20] ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord.

Patenditaotluse dokumendid

Patenditaotluse dokumentide kogum koosneb järgmistest põhidokumentidest:

• patendi saamise avaldus (ühes eksemplaris);
• leiutiskirjeldus (kolmes eksemplaris);
• patendinõudlus (kolmes eksemplaris);
• joonis või muu illustratsioon, kui see on vajalik (kolmes eksemplaris);
• leiutise olemuse lühikokkuvõte (kahes eksemplaris).

Põhidokumentidele lisaks peavad patenditaotluses sisalduma järgmised dokumendid:

• dokument, millel on esitatud andmed riigilõivu tasumise kohta (riigilõivu tasumist tõendav dokument);
• bioloogilise aine deponeerimist tõendav dokument biotehnoloogiliste leiutiste korral, kui leiutise olemus ei ole leiutiskirjelduses piisavalt avatud;
• volikiri, kui patenditaotlejat esindab patendivolinik;
• prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteedi määramist Pariisi Liidu või WTO liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse järgi;
• patenditaotluse salastamise taotlus ja Kaitseministeeriumi või välisriigi pädeva asutuse tõend leiutise salastamise kohta, kui patenditaotlus sisaldab vastavalt kas kaitseministri poolt salastatud riigikaitselist leiutist või välisriigis salastatud leiutist, mille patentimise taotlus on esitatud välislepingu alusel;
• välisriigi pädeva asutuse luba leiutise patentimiseks Eesti Vabariigis, kui tegemist on välisriigis salastatud leiutisega ning kui taotluse esitab välisriigi pädeva asutuse asemel patenditaotleja.

Dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Leiutise nimetus patendi saamise avalduses ja leiutise olemuse lühikokkuvõte esitatakse eesti ja inglise keeles. Välisriigi patenditaotleja korral on lisadokumentide originaalid sageli võõrkeeles. Kõigile võõrkeeles esitatud dokumentidele tuleb lisada tõlge.

Patendi saamise avaldus peab olema koostatud vormikohasel plangil. Planke saab Patendiametist või trükkida välja plankide lehelt. Patendi saamise avaldus peab olema eesti keeles. Võõrkeeles esitatud patendi saamise avalduse korral patenditaotlust vastu ei võeta.

Kõigi põhidokumentide tekst (sh patendi saamise avaldus) esitatakse trükikirjas (masinakiri, arvutikiri jm). Käsitsi kirjutatud dokumente vastu ei võeta.

Patenditaotluse esitamine

Patenditaotlus esitatakse Patendiametile. Patenditaotluse võib esitada posti teel Patendiameti aadressil või ise kohale tuua. Elektrooniliselt saab taotlust esitada tööstusomandi õiguskaitse taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu. Posti teel esitamisel võib kasutada nii tavalise posti kui ka ekspressposti teenuseid.

Patenditaotlust kohale tuues võib selle anda vastuvõtuosakonda või asetada ööpäevaringselt avatud taotluste postkasti.

Patenditaotluse esitamise kuupäev määratakse dokumentide tegeliku Patendiametisse saabumise järgi.

Tavalise postiga saabunud patenditaotluse saabumise kuupäev on posti Patendiametisse saabumise kuupäev. Puhkepäevadel ja muudel töövabadel päevadel toodud posti saabumise kuupäevaks loetakse esimene tööpäev pärast töövaba päeva.

Patenditaotluse postitamise kuupäeva patenditaotluse esitamise kuupäeva määramisel arvesse ei võeta.

Saabumise kuupäev on päev, mil Patendiameti vastuvõtuosakond selle vastu võttis.

Ekspressposti või muu kulleri toodud patenditaotluse saabumise kuupäev on päev, mil kuller patenditaotluse Patendiametile üle andis.

Ööpäevaringselt avatud taotluste postkasti kasutamisel on patenditaotluse saabumise kuupäev päev, millal patenditaotlus tegelikult postkasti asetati. Postkasti tühjendatakse keskööl.

Patenditaotluse esitamise kord ja selle erisused ühistaotlejate ning kodu- ja välismaiste taotlejate jaoks on kehtestatud määruse §-des 66-69.

Patenditaotluse esitamise kuupäev

Patendiamet määrab patenditaotluse esitamise kuupäevaks päeva, millal Patendiametisse saabunud dokumentide kogumis sisalduvad vähemalt järgmised patenditaotluse elemendid:

eestikeelne patendi saamise sooviavaldus või muu selge viide, et esitatud dokumente käsitatakse patenditaotlusena;
patenditaotleja nimi ja aadress või andmed, mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid;

• dokument, mis ilmselt on leiutiskirjeldus.

Kui Patendiametisse saabunud dokumentide kontrollimisel selgub, et dokumentide kogumist puudub mõni eelpool loetletud patenditaotluse element, teatab Patendiamet sellest patenditaotluse esitanud isikule.

Puuduvad elemendid tuleb esitada kahe kuu jooksul Patendiameti teate kuupäevast arvates. Sellisel juhul määrab Patendiamet patenditaotluse esitamise kuupäevaks päeva, mil patenditatoleja on kõrvaldanud algselt esitatud dokumentides kõik Patendiameti teates loetletud puudused.

Patenditaotluse esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Patendiamet
www.epa.ee

	Sarnased teemad
	• Michal: Intellektuaalomandiõigus peab käima ühte jalga tehnoloogia arenguga • Uued voldikud ja brošüürid kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse kaitsmisest • Eesti on tööstusomandi õiguskaitses välisriikide ettevõtetele huvipakkuv • Õigusaktid • Euroopa Komisjon soovib uuendada intellektuaalomandiõiguste süsteemi • Euroopa Komisjon teeb ettepaneku Euroopa ühtse patendi kohta • Patendiameti tasuta seminar intellektuaalomandist huvitatud inimestele • Tasuta seminar "Kuidas kaitsta tööstusdisaini?" • Euroopa Parlament toetab EL-i ühtset patendikaitse süsteemi • Ministeerium uurib intellektuaalse omandi õiguse ühtlustamise võimalusi • Avatud juurdepääs 48 000 Eesti kaubamärgile • WIPO rahvusvaheline koolitus "Oma äri intellektuaalomandiga finantseerimine" • Kasulikud lingid • Tegevust alustas Patendiinfo keskus • Tasuta seminar „Kaubamärgi valik ja kaitsmine” • Läheneb kvaliteediinnovatsiooni auhinna tähtaeg • USA patentide teemaline kursus Londonis • EPO koolitused patendiasjatundjatele • Mis on intellektuaalomand? • Tasuta konsultatsioonid • Leiutiste kaitsmine • Kasulikud mudelid • Kaubamärgi kaitsmine • Tööstusdisainilahenduse kaitsmine