|
Hasartmängumaks
Hasartmängumaksuga maksustatakse:
-
õnnemängu korraldamiseks kasutatavat mängulauda ja mänguautomaati ning osavusmängu korraldamiseks kasutatavat mänguautomaati;
-
loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa;
-
kaubandusliku loterii korraldamisel võidufondi, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot;
-
toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
-
õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
-
õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summa.
Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja.
Hasartmängumaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.
Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperiood kaubandusliku loterii korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimasel päeval.
Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood, mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval.
Hasartmängumaksu maksumäär on:
-
20 000 krooni ühe mängulaua kohta;
-
7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta;
-
500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta;
-
18 protsenti loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summast;
-
18 protsenti kaubandusliku loterii võidufondist;
-
5 protsenti toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud;
-
5 protsenti õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud;
-
5 protsenti õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summast.
Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse ning sellest summast nähakse ette järgmised kulud:
-
Eesti Kultuurkapitalile – summas, mille suurus vastab 46 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 63 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele;
-
Hasartmängumaksu Nõukogule – summas, mille suurus vastab 37,4 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Nimetatud summast eraldatakse 31,8 protsenti teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, 22 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 10 protsenti teiste spordiprojektide toetamiseks, 31,7 protsenti hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks, 4 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 0,5 protsenti Hasartmängumaksu Nõukogu teenindamisega seotud kulude katteks;
-
Siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks – summas, mille suurus vastab 12,7 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Programmi vahenditest toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks. Programmi vahenditest eraldatakse 99,5 protsenti toetuste andmiseks ning 0,5 protsenti programmi halduskuludeks ja Siseministeeriumi juurde moodustatud alalise regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon teenindamisega seotud kulude katteks.
-
Eesti Punasele Ristile – summas, mille suurus vastab 3,9 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest.
|
|
Kasutajale 
Teha koduleheks
Lisada lemmikusse
Sisukaart
RSS