MTÜ maksude kokkuvõte
Tulumaks
Tulumaksuga maksustatakse erisoodustused, juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud (kulutused külaliste toitlustamisele, majutamisele, transpordile ja kultuurilisele teenindamisele), ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muidugi kõik väljamaksed palgalt ja muudelt (töö)tasudelt.
Organisatsiooni enda teenitud tuludelt, samuti annetuste või nn projektirahade pealt tulumaksu tasuma ei pea, sest Eestis puudub seni ettevõtte tulumaks.
Tulumaksusoodustus tähendab seda, et valitsuse tulumaksusoodustusega MTÜde ja SAde nimekirja kantud organisatsioonid saavad teha maksuvabalt nn vastuvõtukulusid (külaliste toitlustusele, transpordile, majutusele ja meelelahutusele), aga ka noorte- ja projektilaagrite ning spordivõistluste meenetele ja toimetulekuabile (mõlemad juhul kehtivad piirmäärad).
Peale selle saavad nimekirja kuulujad anda maksuvabalt stipendiume õppe- ja teadustööks ning loome- ja sporditegevuseks. Lisaks on nimekirja kuulujatele tehtavad annetused ettevõtjast annetaja jaoks teatud piires maksuvabad, füüsiline isik saab annetused maha arvata maksustatavast tulust, siingi kehtivad piirmäärad.
Nimekirja koostamise kord on reguleeritud lisaks tulumaksuseadusele Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2006 määrusega nr 279 ning nimekirja pääsemiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada taotlus vormil TMIN (www.emta.ee/?id=4561), asutamisotsus või -leping, kehtiv põhikiri, kui seda pole veel registris ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakiri, kui seda ei ole veel riigile esitatud.
MTÜ puhul tuleb esitada ka liikmete nimekiri isiku- või registrikoodidega. Nimekirja kandmisele on hulk nõudeid ja neist olulisemad on tegutsemine avalikes huvides ja heategevuslikult. Nimekirja ei saa kuuluda teiste seas ettevõtluse toetamise organisatsioonid ning need, kelle põhitegevus on ettevõtlus või kes kasutavad ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel; samuti sellised ühendused, mis tegelevad asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega (kui reklaamiteenust ei osutata just lepingu alusel turuhinnaga).
Kui ühing teenib tulu ka muul viisil kui eespool nimetatud, loetakse ettevõtlust ühingu põhitegevuseks juhul, kui üle poole tema tulust on saadud ettevõtlusest. Siiski, ka viimati nimetatud juhul võib ühing nimekirja jääda, kui ettevõtluse tulemist vähemalt 90% kasutatakse avalikes huvides. Lisaks on oluline, et tulumaksuseaduse mõistes ei loeta ettevõtluseks oma põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevust, küll aga võivad need minna käibe alla käibemaksuga maksustatava käibe mõistes.
Igal juhul nõuab TMIN vormi täitmine keskmisest suuremat osavust kirjeldamaks oma tulusid-kulusid ning tegevuse eesmärke ja sihtrühmi maksuhaldurile meelepäraselt ja arusaadavalt.
Nimekirja kandmise taotlusi saab esitada kaks korda aastas ning ka nimekirja kandmine ja sealt kustutamine toimub sama sagedusega.
Sotsiaalmaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud väljamaksed ja erisoodustused
Käibemaks
Kui organisatsiooni käive kaupade- teenuste eest ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 €, tuleb ka MTÜdel ja SAdel registreerida end kolme päeva jooksul käibemaksukohustuslasena. Sealt alates tuleb enda esitatud arvetele lisada käibemaks, see deklareerida ja riigile maksta ning oma ettevõtlusega seotud käibemaksuga kuludelt saab käibemaksuosa nö maha arvata. Käive tähendab antud juhul osutatud teenuseid või müüdud kaupu, nn projektiraha, toetusi ja annetusi siin käibe hulka ei arvata.
Lisaks ei kuulu käibe sekka ega käibemaksuga maksustamisele teatud teenused (tervishoiu-, sotsiaal-, turvakodu- ja MTÜ poolt mitmed oma liikmetele osutatud teenused).
Üldjuhul on MTÜdele kasulikum ilma käibemaksuta majandada, kuna kulud on sageli suuresti käibemaksuta ja ise saadud maksuosa tuleb täies mahus riigile jätta. Mõnikord tehakse suuremate ettevõtlustulude juures eraldi MTÜ kõrvale, kus ühe alt osutatakse teenuseid ja deklareeritakse käibemaksu ning teises mitte.
EMSL
www.ngo.ee
|