Töötasu

Töö eest võib MTÜs ja SAs maksta väärilist ja võimetekohast palka, deklareerides selle igakuiselt vormil TSD ja tasudes ettenähtud maksud. Samuti võib hüvitada tööga seotud kulutused.

Sõiduhüvitis

Isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise korda reguleerib valitsuse määrus nr 164 24. juunist 2006, mille järgi võib maksta hüvitist töötajale ning juhatuse liikmele, aluseks tegevjuhi (juhatuse) otsus või korraldus (käskkiri), millele lisatakse sõiduki kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia. Isikliku sõiduautona käsitletakse töötaja või juhatuse liikme kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses või valduses (vt määruse § 1).

Arvestust pidamata võib maksuvabalt hüvitist maksta otsuse alusel kuni 1000 krooni kuus isiku kohta (§ 6). Arvestuse (nt sõidupäeviku) pidamise korral (§ 4) võib iga tööandja maksuvabalt maksta kuni neli krooni kilomeetri eest, kuid mitte üle 4000 krooni kuus hüvitist saava isiku kohta (§ 5).

Päevaraha

Töölähetusi koos päevarahaga saab vormistada käskkirja alusel üksnes töölepinguga töötajale ja juhtorgani liikmele. Lisaks isikutele spordiseaduse § 7 ning loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel. Lähetuste korda reguleerib valitsuse määrus nr 110, 25.06.2009.

Eesti-siseselt maksuvaba päevaraha enam ei ole, välislähetustes on maksuvaba piirmäär 500 krooni päevas. Mõnikord pole küll MTÜl sellist raha, kuid töötajal on õigus nõuda päevaraha vähemalt alammäära ulatuses (350 kr päevas), mida võib vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas on tagatud toitlustus. Igal juhul saab nii riigisiseselt (min. 50 km kaugusel) kui välisriigis lähetusel olles kompenseerida kõiksugused transpordi, kindlustuste ja majutusega seonduvad kulutused, kuid alati peab aluseks olema arve, tšekk või pilet ehk kuludokument. Majutusele kehtib maksuvaba hüvitise määr Eestis kuni 1200 ja välismaal kuni 2000 krooni ööpäevas.

 Hüvitada saab ka igapäevase tööga seotud transpordikulusid pileti või kütusetšeki põhjal reaalsetele kulutustele vastavalt, nt vabatahtlikele või üritustel osalejatele. Vabatahtlike staatus ei ole aga seaduses määratletud ning ühest küljest on kasulikum sõlmida nendega nt töövõtu- või käsundusleping, kuid teisalt võib siis tekkida mõnelt kululiigilt (toitlustamine) hoopis erisoodustusmaksu kohustus. Küsi konkreetse juhtumiga seoses nõu oma maksuhaldurilt või maakondlikust arenduskeskusest. Lähetatava toidutšekke maksuvabalt hüvitada ei saa, riigisiseselt tuleb lõunat süüa oma rahakoti peal ja välislähetuses on selleks mõeldud päevaraha.

Telefonikulud

Kui mobiilinumber pole just organisatsiooni nimel, on maksude seisukohast kõige riskivabam vaid töökõnede märkimine väljavõttel ja nende hüvitamine. Mugavamad võivad töötajaga sätestada lepingus igakuise hüvitatava summa. Igal juhul tuleb raamatupidamisse anda oma mobiiliarve, kuna see on kulude hüvitamisel alusdokument.

EMSL
www.ngo.ee 

	Sarnased teemad
	• Õigusaktid • Seadusandlus: Kavandatavad muudatused raamatupidamise seaduses • Raamatupidamise algdokument • MTÜ raamatupidamise korraldamine • FIE raamatupidamise korraldamine • FIE tööandjana • FIE tulud ja kulud