Elamis- ja tööload

Elamis- ja tööluba on vajalik taotleda mitte-Läti kodanikul, kui kavatsetakse Lätis tegutseda kauem kui 90 päeva poolaasta jooksul. Eesti kodaniku jaoks vajalikud dokumendid elamisloa taotlemisel leiab Läti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti veebilehelt (www.ocma.gov.lv) EL  liikmesriigi kodanikke puudutavast teabest.

Soodustavalt mõjus äritegevusele avaldas Läti liitumine Schengeni viisavaba tsooniga 2007. aastal.

Elamis- ja tööluba ei ole vaja, kui isik viibib Lätis hooajatöödel või kui ta lahkub teise liikmesriiki vähemalt kord nädalas.

Eesti, Läti ja Leedu vahel kehtib alates 1997. aastast sotsiaalkindlustuse leping. Välja arvestatud maksudest kogunevate pensionisummade ja muude sotsiaalsete hüvitiste kohta on soovitav nõu küsida Eesti või Läti Maksu- ja Tolliameti spetsialistidelt.

Täpsem info:

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
Pilsonibas un migracijas lietu parvalde
Tel: (+371) 7 219 406; 7 219 133; 7 219 431; 7 219 424 (eriviisad)
www.ocma.gov.lv

Töölubade kohta saab infot ka Läti Tööhõive Ametist (+371) 722 4214.

Ettevõtlusvormid

Füüsilisest isikust ettevõtja

Füüsilisest isikust ettevõtja (individualais komersants - IK) on kohustatud end registreerima, kui tema ettevõtluse aastakäive ületab 200 000 LVL või tema tegevus vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest:

• ettevõtluse aastakäive ületab 20 000 LVL;
• sisustatud on alaline tegevuskoht toodete müügiks või teenuste osutamiseks;
• ettevõtja on üheaegselt palganud vähemalt 5 töötajat.

Muudel juhtudel on registreerimine vabatahtlik.

Äriühingu asutamine

Äriühingute asutamist, registreerimist, juhtimist ja ümberkujundamist ning äriregistri tegevust reguleerib alates 2002. aastast äriseadustik (Komerclikums), mida viimati oluliselt muudeti 2005. ja 2007 aastal. Äriseadustik sarnaneb oma põhimõtetelt Eesti äriseadustikule. Äriseadustiku inglisekeelne tekst asub äriregistri veebilehel (http://www.lursoft.lv).

Osaühing

Osaühingu (sabiedriba ar ierobezotu atbildibu - SIA) asutajaks võib olla üks või mitu Läti või välismaist füüsilist või juriidilist isikut, kuid mitte rohkem 50. Nõutav minimaalne osakapital on 2000 LVL, millest asutamise hetkeks peab olema sisse makstud vähemalt 50%. Osaühingu juhtorganid on osanike üldkoosolek ja juhatus, osaühingul võib olla ka nõukogu. 

Aktsiaselts

Aktsiaseltsi (akciju sabiedriba – AS) asutajateks võib olla kas üks või mitu Läti või välismaist füüsilist või juriidilist isikut. Minimaalne aktsiakapital on 25 000 LVL, mille kohustuslik sissemakse asutamise hetkeks on vähemalt 50%. Aktsiaseltsi juhtorganid on aktsionäride üldkoosolek, juhatus ja nõukogu. Nõukogu moodustamine on kohustuslik. Nii nõukogus kui juhatuses peab olema vähemalt 3 liiget.

Täisühing

Täisühingu (pilnsabiedriba – PS) saavad asutada kaks või enam isikut, kes vastutavad äriühingu kohustuste tekkimisel kreeditoride ees kogu oma varaga. Muud asutamislepingu sätted on seaduse järgi jäetud suhteliselt vabalt osanike otsustada.

Usaldusühing

Usaldusühing (komanditsabiedriba – KS) saavad asutada kaks või enam isikut, kellest vähemalt üks vastutab äriühingu tekkivate kohustuste eest oma osaluse ulatuses ning ülejäänute vastutus on piiramatu.

Filiaal ja esindus

Välismaal registreeritud ettevõte võib avada Lätis oma filiaali (filiale) või esinduse. Filiaal registreeritakse äriregistris. Filiaal ja esindus ei ole juriidilised isikud. Esindusel puudub tehingute tegemise õigus kolmandate osapooltega.

Põllumajanduskooperatiiv

2007 oktoobris võeti vastu seadus põllumajanduskooperatiivide kandmisest Ettevõtteregistrisse. Kooperatiivi juriidiline tunnustamine on aluseks võimalusele taotleda EL fondide toetust külas (alevis) osutatavate teenuste, arenguprojektide käivitamise jne. puhul.

Ettevõtlusvormide registreerimiseks on saadaval hetkel vaid lätikeelsed vormid aadressilt: http://www.ur.gov.lv
Inglisekeelne lehekülg on esialgu väljatöötamisel.

Täiendav info:

Eesti Kaubanduskojalt Lätis (EKL), kellele saate asjaajamise hõlbustamiseks saata oma kirjaliku päringu. Vt. http://www.eesti.lv

Läti Äriregister
Uznemumu registrs
Perses iela 2, Riga, LV 1011
Tel: +371 722 5555; 7031703
Faks: +371 7031793
E-post: info@ur.gov.lv; riga@ur.gov.lv
http://www.ur.gov.lv/

Läti Arenguagentuur
Latvijas Investiciju un attistibas agentura
Perses iela 2,
Riga,  LV-1442
Latvija
Tel: +371 7039400
Faks: +371 7039401
E-post: invest@liaa.gov.lv
http://www.liaa.gov.lv/

Äriseadustik (läti keeles)
Äriseadustik (inglise keeles – ei sisalda viimaseid muudatusi!)
Äriühingu asutamist puudutav info (inglise keeles)

Litsentsid

Litsentse väljastavad järgmised institutsioonid ja asutused:

• Läti Pank - valuutavahetus;
• Rahaturujärelvalve komisjon - krediidiasutused, kindlustusseltsid, pensioni- ja investeerimisfondid, väärtpaberivahendus;
• Rahandusministeerium ja tema allasutused - loteriid, hasartmängud; investeerimispangad;
• Maksu- ja Tolliamet - alkoholi- ja tubakatoodete tootmine, import ja kaubandus; tehnilise piirituse tootmine; kütuste (naftasaaduste) tootmine, import, müük ja hoiustamine; käibemaksu tagastamine füüsilistele isikutele;
• Tervishoiuministeerium (farmaatsia alase tegevuse litsentsikomisjon) - apteegid, ravimikaubandus, narkootiliste ainete ja ravimitega seotud valdkonnad;  
• Veterinaariaravimite kaubandus, kalandus, taimekaitse (Põllumajandusministeerium, asjaomane litsentsikomisjon, Kalaamet või kalanduse litsentsikomisjon).
• Keskkonnaministeerium, (Radiatsiooni-ohutuskeskus) - radiatsiooniga seotud tööd; ehitus;
• Maa-amet - geodeesia, topograafia, kartograafia, kinnisvara hindamine;
• Majandusministeerium - metallijäätmete kaubandus; gaasi hoiustamine ja jaotamine, elektri ülekanne ja jaotamine, elektri- ja soojusenergia tootmine;
• Transpordiministeerium – reisijate ja kaupade vedu raudteel, lennutransport, üleriigiline reisijate ja kaupade vedu maanteel, reisijate ja kaupade vedu merel, veealused tööd; postiteenused, traadita sideteenused.
• Haridusasutused (Haridus- ja Teadusministeerium)
• Ringhäälingu Nõukogu - ringhääling, kaabel TV-raadio 

Nimetatud loetelu ei ole lõplik. Litsentside taotlemine võib olla aeganõudev, seetõttu ei ole mõttekas jätta seda viimasele minutile.

Maksud

Läti maksusüsteemi aluseks on "Seadus Maksudest ja Lõivudest". Läti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud Hiina, Hollandi, Eesti, Islandi, Kanada, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Soome, Taani, Tšehhi, Suurbritannia, Ukraina, Saksamaa, Iiri, Usbeki, USA, Armeenia, Prantsusmaa, Horvaatia, Malta, Moldova, Singapuri, Slovakkia ja Valgevenega.

Maksumaksja on Läti seadusandluse kohaselt Läti füüsilised ja juriidilised isikud ning  äriga tegelevad välismaalased ja välismaa juriidilised isikud sarnastel tingimustel, mis levinud Euroopa Liidus. Maksu mittemaksmise või sellega hilinemise korral on ette nähtud viivis, rahaline trahv või administratiivtrahv. Rahalise trahvi suurus on seotud eksimuse korduvusega, mittemakstud summa suurusega. Kolmandast eksimusest alates on trahv sama suur vähemmakstud summaga. Administratiivtrahv määratakse põhiliselt tuludeklaratsiooni esitamiste hilinemise eest.

Füüsilise isiku tulumaks on 25%. Seaduseuuendusega, mis jõustus 01.01.2008  kaotati varasemad erinevused ning  tulumaks äritegevuselt on nii firma kui üksikettevõtja puhul – 15% (saadud tulu ja tehtud kulutuste vahest). Lihtsustuse korras võib üksikettevõtja taotleda võimalust maksta fikseeritud äritulult fikseeritud tulumaksu.  Selline õigus on isikul, kellel ei ole töölisi ja kelle planeeritav (eeloleva) maksuaasta tulu ei ületa 10 000 latti.

Äritegevust alustav isik on kohustatud end registreerima Riigitulude Ametis ja pidama lihtsustatud raamatupidamist. Maksusummat saab füüsilisest isikust ettevõtja vähendada dokumentaalselt tõendatud kulutuste puhul, milline loetelu on kinnitatud valitsuse otsusega, maksuvaba miinimumi võrra ja Lätis elavate ülalpeetavatele ette nähtud  soodustuste võrra. Ettevõtja on kohustatud säilitama oma tulu-kulu dokumente 5 aastat. Alates 2007. aastast kehtib kinnisvaramaks.

Üksikisiku tulumaks

Üksikisiku tulumaksu määr on 25%.  Mitteresident on Lätis maksukohuslane, kui ta viibis aasta jooksul Lätis rohkem kui 183 päeva. Mitteresidendid maksavad tulumaksu kõigilt Lätis teenitud tuludelt, kui riikidevahelised lepingud ei sätesta teisiti. Dividendide pealt on maks 10%; intressimaksetelt 10%; intellektuaalse omandi müügilt 15%; kinnisvara müügilt 2%.

Ettevõtte tulumaks

Ettevõtte tulumaksu määr on 15%. Teatud kulusid on lubatud maksustatavast tulust maha arvata. Taludele ja põllumajandusettevõtetele kehtivad mitmed maksu-soodustused. Laevandusettevõtted võivad maksta ettevõtte tulumaksu asemel tonnaazimaksu. (Valitsuses on olnud mitmeid arutelusid muuta reinvesteeritud tulu maksuvabaks, kuid seni see muudatus seadustatud ei ole).

Käibemaks

Ettevõtted, mille käive 12 kuu jooksul on vähemalt 10 000 latti, peavad registreeruma käibemaksukohuslastena. Käibemaksumäär on 22%. Täpsemat informatsiooni käibemaksu kohta leiab aadressilt: http://www.vid.gov.lv/default.aspx?tabid=8&id=1400&hl=2

Välismaalase poolt ostetud ja eksporditud kaupade ning tarbitud teenuste pealt makstud käibemaksu on võimalik tagasi taotleda.

Käibemaksu kohuslaseks saab end registreerida ka välisettevõte (vajalik esitada väljavõte Eesti Maksu- ja Tolliametilt). Käibemaksu arvestuseks tuleb esitada dokumendid Maksu- ja Tolliametile. Oluline dokument on rendileping, milliselt aadressilt osutatakse teenust.

Aktsiisimaks

Aktsiisimaksude uued määrad naftasaadustele kehtestati 01.01.2008. Autokütustele 1000 liitri arvestuses kehtestatud uued määrad on seotud kütuseliigi kvaliteediga.  Maksumäärasid saab vaadata aadressilt: http://www.vid.gov.lv/default.aspx?tabid=8&id=2982&hl=2

Sotsiaalmaks

Läti residendi juures töötavatele isikutele kehtib sotsiaalmaksumäär 33,09%, millest tööandja poolt tasutav määr on 24,09% ja töötaja poolt tasutav määr 9%. Mitteresidendid, kes töötavad mitteresidendi juures, peavad maksma sotsiaalmaksu 31,11%. Läti resident, kes töötab mitteresidendi juures, maksab sotsiaalmaksu 33%. Alates 1. jaanuarist 2006. aastast võivad EL riigi kodanikust välismaalase juures töötavad Läti kodanikud ja tööandja eelneva ametliku teatamisega kokku leppida kumb maksab sotsiaalmaksu. Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks on 30,27%. Ettevõtte juhtorganitesse kuuluvad isikud, kellele ei maksta töötasu, maksavad sotsiaalmaksu ametliku miinimumtasu alusel. Olenevalt eelarve võimalustest ja elatustasemest on muudetud maksuvaba miinimumi. Alates 01.01.2008 on maksuvaba miinimum 80 latti; minimaalne töötasu 160 latti; maksuvabastus ülalpidamisel oleva  isiku kohta on 56 latti, sünnitoetus 70% vanema kuupalgast. Invaliididele ja poliitiliselt represseerituks tunnistatud isikutele on ette nähtud täiendavad hüvitised  keskmiselt kuni 96 lati ulatuses kuus.

Ametlik elatusmiinimum oli märtsis 2006 113,5 latti (~162€), 2007. aasta samal kuul 127,83 latti (182,6€) ning 2008. a. märtsis 154, 67 latti ehk umbes 221€ (Läti statistikaameti andmetel).

Kinnisvaramaks

Kinnisvaramaks on 0,2% kuni 0,6% maa kadastriväärtusest ja ehitise puhul keskmisest raamatupidamislikust väärtusest aastas. Üks viimasel ajal enam vaieldud makse, mille viimase variandiga peaks  huviline end vahetult  kurssi viima. 01. 01. 2008. jõustunud seadusemuutusega täpsustus maksust vabastatud objektide loetelu (spordi-, tervishoiu- ja haridusobjektid koos maaga, rida kultuuriobjekte jne. Täpsustus ka maksu suuruse piirmäär jne.)

Loodusvarade maks

Loodusvarade maksu maksavad kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes tegelevad loodusvarade kasutamisega omades vastavat litsentsi. Maks hõlmab nii ressursimaksu, pakendimaksu, jäätmemaksu, automaksu kui ka saastetasusid.

Töötuskindlustusmaks

Töötuskindlustusmaks on 0,25 latti töötaja kohta kuus.

Täiendav info:

Läti Arenguagentuur
Maksu- ja Tolliamet
Rahandusministeerium (maksuseaduste tekstid inglise keeles) (e-post info@fm.gov.lv).

Töötasu

Töötasu tuleb maksta 2 korda kuus, kuid pooltevahelisel kokkuleppel võib maksta kord kuus. Miinimumpalk oli 160 latti. Suurimad brutopalgad on finants-, avalikus ja transpordisektoris. Väikseimad keskmised palgad on kalanduses, hotellinduses ja kaubanduses.

Hinnanguliselt on 5% või enam Läti tööealise elanikkonna aktiivsemast osast läinud tööle välismaale. Neist põhiosa asub Iirimaal ja Inglismaal. Mitmetel erialadel on tööjõupuudus Lätis, eriti viimastel aastatel, kasvanud sedavõrd, et seda on hakatud pidama üheks olulisemaks riigi arengut pidurdavaks teguriks, aga ka palkade kiire tõusu põhjuseks. Statistika näitas 2007. aastal aktiivses tööeas elanike arvu kasvu 2%, kuna arvud sisaldavad ka enamikku pikemat või lühemat aega  välismaal töötavatest.

Lätis on  kahe viimase aasta jooksul olnud palgatõus eriti kiire. II poolaastal 2006 tõusid töötajate palgad keskmiselt 29,1% ja 2007. aasta II poolaastal veel 25,2%. Keskmine palk oli näiteks novembris 2006 - 408 latti, kuid 2007 - 561 latti. Aastakeskmiseks nominaalse palga tõusuks loetakse 2007 aastal 32% ja reaaltõusuks, arvestades ka minimaalse ostukorvi maksumuse muutust 19%. Mitmetel tegevusaladel on enne palga läbirääkimisi vajalik eelnevalt pinda sondeerida. Küllaltki sageli lisandub arvestusse probleem "ümbrikupalkadega" ja mitmesugused soodustused, siis võivad statistilistes allikates leiduvad andmed olla tõele ligidased eelkõige eelarveliste asutuste puhul.

Tollipoliitika

Läti, kuuludes Euroopa Liitu, on üle võtnud Euroopa Liidu tollipoliitika õigussüsteemi ja regulatsioonid. Kaubavahetuses riikidega väljastpoolt Euroopa Liidu tolliruumi rakendatakse Ühtset Tollitariifi Common Customs Tariff.

Täiendav info:

Maksu- ja Tolliamet

Vabamajandustsoonid

Lätis on neli vabamajandustsooni. Neist kaks on erimajandustsoonid – Rezekne ja Liepaja – ja  kaks vabasadamat – Ventspilsi ja Riia. Tsoonid on loodud 20 aastaks ehk kuni aastani 2017.

Liepaja ja Rezekne on vabamajandustsoonid, mis annavad mitmeid soodustusi kinnisvaramaksu ja tulumaksu osas. Soodustuste saamiseks peab ettevõte olema registreeritud tsooni võimude juures.

Vabasadamad on vabatsoonid, mis on loodud, et arendada laevandust, kaubandust, sh eriti transiiti läbi Läti sadamate. Vabamajandustsoonide soodustustega on vajalik uuesti tutvuda vahetult enne äri alustamist.