Norra majandusest

Heaoluriigi Norra majandus on riigi peamise tuluallika - nafta- ja gaasisektori - tõttu eriline ja liigub omas rütmis. Maailma ühe kõrgema elatustasemega ja elueaga riigi SKP elaniku kohta on 497 165 Norra krooni, tööpuudus püsib stabiilselt madalal, palgad on konstantselt kasvamas ning sisetarbimine ja kinnisvarahinnad on viimasel kahel aastal näidanud kasvutendentsi.
 

Norralaste endi sõnul neil majanduskriisi ei olnudki, kuigi väiksemaid tagasilööke siiski esines. Tavapäraselt 2% piires püsinud tööpuudus ületas 2009. aastal 3% piiri (2010 mais isegi 3,5%), mitmed ehitusteenuseid pakkuvad ettevõtted olid sunnitud tegevuse kokku tõmbama või sootuks peatama, laevandussektoris nappis tellimusi, ettevõtetel tekkisid likviidsusprobleemid. Kannatas ka ekspordisektor, sest Norra peamistel eksporditurgudel Ühendkuningriigis, Saksamaal, Hollandis ja Prantsusmaal oli üleilmne finants- ja majanduskriis jätnud tugeva jälje.

Võtmeteguritest, mis aitasid Norral tekkinud olukorraga edukalt toime tulla, peaks kindlasti ära märkima unikaalse naftafondi (täpse nimetusega Pensionifond – Global  ja valitsuse abipaketid. Naftafondi laekuvast naftatulust on valitsusel vastavalt sätestatud reeglitele iga-aastaselt võimalik kulutada 4%, katmaks sellega eelarvedefitsiiti, mis rasketel aegadel võimaldab tarbida rohkem kui riigieelarve ette näeb. Valitsuse poolse kriisiohjamispaketiga turgutati avalikku sektorit, abistati ettevõtjaid ning tagati riigilaene.  

Kriisiperiood ei möödunud jälgi jätmata ka Eesti-Norra kaubavahetusele. Ekspordimahud kahanesid 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga neljandiku, Norras langes nõudlus meie ehitusteenuste ja Eestis toodetud puitmajade järele. Samas sõlmisid Eesti ettevõtted Norras sel perioodil uusi, suuremahulisi lepinguid (nt Kodumaja ASi uued projektid Oslos ning Saaremaa Laevakompanii poolt Norra Fiskerstarand ASilt tellitud kolm parvlaeva, millest kaks esimest on Eestile juba üle antud).

Ettevõtjate abistamine ja koostöö saatkonnaga

Eesti Suursaatkond Oslos püüab Norra turu vastu huvi tundvaid Eesti ettevõtjaid jõudumööda toetada, kuid saatkonnal on siinkohal eelkõige suunav, kontakte vahendav ja riigi kohta üldinfot jagav roll. Saatkonna sellekohast tegevust toetavad Norra erinevates regioonides ka viis Eesti aukonsulit, kelle kontaktid leiab saatkonna veebilehelt www.estemb.no. Norra turust huvitatud saavad nõu küsida Norra konsultatsioonifirmadelt ja ettevõtlusorganisatsioonidelt. Eelkõige Oslo Kaubanduskoda (www.chamber.no) omab laiaulatuslikku kontaktide võrgustikku, andmebaase ja on alati valmis välisettevõtteid abistama.

Norras toimuvate messide kohta saab infot internetiportaalilt www.messe.no. Suurimateks ja populaarsemateks messideks on iga-aastaselt jaanuaris turismimess ning üle-aastase intervalliga ehitusmess. Paaril viimasel aastal on Oslo linnavalitsuse ettevõtlusosakonna poolt kevadeti ja sügiseti organiseeritud tasuta seminare alustavale ettevõtjale ning nende kohta leiab jooksvalt infot samuti saatkonna kodulehelt. Loodame, et ettevõtjatele on abi ka 2010. aasta kevadel EASi poolt käivitatud projektist, mille kaudu toetatakse Norra ja teiste Põhjamaade turule ekspordist huvitatud ettevõtjaid.

Vaatamata lätlaste ja poolakate poolsele tihedale konkurentsile, võiks Eesti ettevõtjate jaoks potentsiaalsete valdkondadena Norras nimetada ehitussektorit, nii tooteid kui teenuseid, ja IT-valdkonda. Eksportööri jaoks keerulisem on Norras läbi lüüa toiduainetetööstuse valdkonnas, sest lisaks kõrgetele tollimaksudele on norralastel välja kujunenud ka kindlad maitse-eelistused, mille tõttu uut ja tundmatut umbusaldatakse.

Kokkuvõtteks sooviks ettevõtjaid siiski julgustada ja rõhutada, et hoolimata sellest, et trendid Norras on paika settinud ja tarbijaeelistused välja kujunenud, tasub Norra turul kindlasti kätt proovida - seda eelkõige geograafilise läheduse, sarnase ärikultuuri ning kvaliteetsete toodete ja teenuste eest pakutavate hindade tõttu.

Leena Prozes

I sekretär, Eesti Vabariigi Suursaatkond Oslos

	Kommenteerida
	Nimi: Teate: