|
|
|
|
| |
 Äri arendamine |
|
|
Türgi
Türgi majandus on tugev, arenev ning dünaamiline. Oma 874,5 miljardi dollari suuruse SKPga oli Türgi 2009. aastal maailmas 17. kohal.
Erasektor on jõuline ja kasvab kiiresti. Suurim tööstusharu on rõiva- ja tekstiilitööstus, millele sekundeerivad jõudsalt autotööstus ning elektroonika. Üleilmne kriis mõjutas ulatuslike ja tihedate kaubandussidemete tõttu Euroopaga ka Türgit, kuid tagasilöök oli väiksem kui mujal, paljuski tänu 2001. aasta lokaalsest panganduskriisist õpitule. 2010. aasta majanduskasvuks prognoosib IMF 6,5%.
Kauplemist Türgiga reguleerib peamiselt Türgi ja ELi vahel alates 1995. aastast kehtiv tolliliit, mis hõlmab kauplemist tööstuskaupadega ning eeldab Türgilt tegutsemist kooskõlas ELi poliitikatega, nagu toodete tehnilised eeskirjad, konkurents ja intellektuaalomandiõigus. Tolliliit ei toimi küll alati tõrgeteta, kuid selle tähtsus vastastikuse kauplemise hõlbustamisel on väga suur. Tänaseks toimub ligi pool Türgi kaubavahetusest Euroopa Liiduga.
Samas on Türgi majanduskriisi päevil osavalt ära kasutanud oma geograafilist positsiooni ning kasvatas Euroopa turgude kukkudes järsult kaubavahetust teiste naabritega. Kaubandus Islamimaade organisatsiooni (OIC) riikidega kasvas 2008. aastal 50% ning jõuliselt hoogustusid vastastikused investeeringud Süüria, Iraagi, Laheriikide ja Põhja-Aafrikaga. Seetõttu võib Türgit edukalt kasutada väravana kaubanduses Lähis-Ida riikidega.
Eesti-Türgi kaubavahetus ja vastastikused investeeringud on senini olnud pigem tagasihoidlikud. Peamiseks ekspordiartikliks on metallitooted ja karusnahad, sel suvel hoogustus impordikeelu tühistamise tõttu tõuveiste müük. Türgi turul võiks perspektiivi olla ka kõrgtehnoloogilistel toodetel, samuti on Türgi väga huvitatud Eesti e-lahendustest.
Positiivseks signaaliks Türgi ettevõtjatele oli magusatootja Güllüoglu sisenemine Eesti turule 2009. aasta novembris, et kasutada Eestit kui keskust, mille kaudu siseneda Põhja-Balti turule. Regionaalse keskuse kuvandi juurutamine on Türgi investeeringute Eestisse meelitamise võtmeküsimusi.
Arvestades Türgi suurust, on turule sisenemiseks mõistlik alustada provintsi tasemelt – nii on kontakti saamine lihtsam, asjaajamine sujuvam ning välditakse tavalisimat komistuskivi: Eesti pakkumine vastab Türgi nõudlusmahtudele.
Heaks algatuseks oli septembri lõpus Tallinnas käinud Denizli provintsi delegatsioon, kuhu kuulus kuberner koos 25 ärimehega, kes soovisid nii kahepoolseid ärikohtumisi erinevates valdkondades kui põhjalikku ülevaadet e-riigi toimimisest. Taolist visiidiformaati pole varem kasutatud, kuid vähemalt Türgi puhul võiks tegu olla väga perspektiivika koostöövormiga.
Türklased on üldiselt väga ärilembesed ning kontakti loomine käib ruttu. Samas tõsiste kokkulepeteni jõudmine võtab aega ning kannatlikkust – eestlaslik kohe asja juurde asumine ei pruugi Türgis edu tuua. Teine peamine reegel põhjamaalasele on: rääkida, rääkida, rääkida.
Äri on Türgis väga personaalne. Tihti eelistatakse töötada koos inimestega, keda juba eelnevalt tuntakse või keda mõni tuttav soovitab. Seda ei tasu tingimata tõlgendada korruptsioonina (mida Türgis loomulikult esineb), vaid pigem võtta kui aegade jooksul välja kujunenud harjumust uute kontaktide leidmiseks. Inglise keele tase on Türgis üldiselt nõrk, välja arvatud suuremates firmades, kellel on laiem partnerite võrgustik (eriti Istanbulis).
Kontaktipäringuid saab teha portaalis http://www.invest.gov.tr/en-US/Pages/Home.aspx või Türgi ekspordiagentuuri IGEME veebilehel http://www.igeme.org.tr/english/tbrh/index.cfm. Samal lehel on üleval ka info Türgi firmade esindatusest erinevatel messidel nii Türgis kui välismaal.
Ka saatkond saab pakkuda abi kontaktide leidmisel, samuti on Eestil Türgis väga abivalmid ja ulatuslike sidemetega aukonsulid.
Piia Soms
3. sekretär majandusküsimustes
Eesti suursaatkond Türgis
Gölgeli sokak 16
06700 GOP
Ankara
Telefon: +9031 2405 6970
E-post: piia.soms@mfa.ee
Embassy.Ankara@mfa.ee
|
|
Tagasi
|
|
|
|
|
|
|
Kasutajale 
Teha koduleheks
Lisada lemmikusse
Sisukaart
RSS