Asutatava ettevõtte juriidilise vormi valik sõltub otseselt emaettevõtte/ettevõtjate poolt läbiviidavast projektist ja selle arendamise strateegiast ning selleks võib olla äriühing (piiratud vastutusega osaühing, suletud aktsiaselts, avatud aktsiaselts), mittetulundusühing (näit. mitteriiklik pensionifond), finantsorganisatsioon (liisingfirma, kindlustusfirma), esindus või filiaal.

Vältimaks aja- ja närvikulu tuleks soovitada asutatava ettevõtte kõige adekvaatsema vormi valikuks (ja ka partnerite leidmiseks) pöördumist kohalikku KTK-se (näit. Moskva KTK www.mtpp.org) või mõnda suuremasse ja usaldusväärsesse juriidilise abi firmasse, kes kogu bürokraatliku asjaajamise ära korraldaks. Juba valmis äriühingute müük õigusbüroode poolt on laialdaselt levinud.

Välisfirmade poolt on laialdasemalt kasutatavad esindused, filaalid ja äriühingud.

Esinduse loomine võimaldab teostada turu-uuringuid, koguda informatsiooni, sõlmida kontakte või kontaktide sõlmimist ette valmistada. Samas jääb esindus täielikult sõltuvaks esindatavast ettevõttest, kes tagab tema finantseerimise, aga ka kannab täielikku vastutust esinduse poolt võetud kohustuste eest. Esindus võib aga ka tegeleda autonoomse kommertstegevusega. Kui klassikaline esindus tegeleb ainult abistavate tegevustega ja ei ole maksuseadusandlusest lähtuvalt põhimõtteliselt maksustatav, siis kommertsesindus on maksustatav.

Esinduse loomiseks on vaja see akrediteerida, mida saab teha kas VF KTK http://www.tpprf.ru/) või Justiitsministeeriumi (http://www.minjust.ru) alluvuses olev Registrikoda, kojad viivad samuti läbi esinduse registreerimise riigiregistris. Peale akrediteerimist peab esindus ennast registreerima  asukohajärgses maksuametis. Lähtuvalt esinduse tegevusest võib samuti  vajalikuks osutuda selle akrediteerimine Keskpangas, Rahandusministeeriumis, Haridus- ja teadusministeeriumis, Tööstus- ja energeetikaministeeriumis või Transpordiministeeriumis. Esindus, mis võtab tööle vene kodanikke, peab olema registreeritud lisaks sotsiaalfondis.

Esindust saab akrediteerida 1, 2 või 3 aastaks ja seejärel pikendada. Akrediteerimistasud Registrikojas on vastavalt ca 1 000, 2 000 või 2 500 USD, pikendamine 1 aastaks maksab 1 000, 2 aastaks 1 500 ja 3 aastaks 2 000 USD. KTK juures on akrediteerimistasud natuke kõrgemad.

Filiaali asutamine võimaldab jääda loodava struktuuri täielikuks peremeheks. Filiaal on vaja akrediteerida ja registreerida Justiitsministeeriumi alluvuses olevas Registrikojas. Maksimaalne akreditatsiooni pikkus on 5 aastat, mida saab pikendada, akrediteerimistasu on 60 000 RURi, millele lisandub 500 USD 1 aasta eest,  1 000 USD 2 aasta, 1 500 USD 3 aasta ja 2 000 USD 5 aasta eest, pikendamise tasud on identsed.

Kui ettevõte soovib vene turul tegutseda pikemat aega ja luua vene partneritega otsesemad kontaktid, oleks otstarbekam asuta filiaal või ühisettevõte. Vene seaduste alusel äriühingu loomine võimaldab tegeleda kommertstegevusega samal ajal minimiseerides riske emaettevõttele mis võivad tekkida seoses kommertstegevusega Venemaal.

Äriühing asutatakse tavaliselt kui on kavas teha pikaaegne investeering ja Venemaa turul kaua töötada ning need jagunevad  piiratud vastutusega osaühing (OOO – obshestvo s ogranichennoi otvetstvennostiu), suletud aktsiaselts (ZAO – zakrõtoe aktsionernoe obshestvo) ja avatud aktsiaselts (OAO – otkrõtoe aktsionernoe obshestvo).

OOO – minimaalne asutamiskapital on 100 minimaalset töötasu, osanike omandi kaitstus on kõrge, maksimaalne osanike arv 50, asutamiskapital peab olema makstud 50% enne registreerimist ja ülejäänu aasta jooksul või 100 % enne registreerimist, loetakse kõige vähem prestiizheks äriühingu vormiks jne.

ZAO - minimaalne asutamiskapital mitte väiksem kui 100 minimaalset töötasu, aktsionäride omandi kaitstus on madal, maksimaalne osanike arv 50, asutamiskapital peab olema makstud 50 % kolme kuu jooksul peale registreerimist ja ülejäänu aasta jooksul või 100 % enne registreerimist, ZAO loetakse rohkem prestiizheks kui OOO jne.

OAO - minimaalne asutamiskapital mitte väiksem kui 1000 minimaalset töötasu.   Aktsionäride omandi kaitstus on kõige madalam, maksimaalne osanike arv ei ole piiratud, asutamiskapital peab olema makstud 50 % kolme kuu jooksul peale registreerimist ja ülejäänu aasta jooksul või 100 % enne registreerimist, OAO loetakse rohkem prestiizheks kui ZAO jne.

Aluseks võetakse minimaalne töötasu mis on kehtestatud föderaalseadusega äriühingu riikliku registreerimise kuupäeval - nii Aktsiaseltside seaduse art. 26. alates 1.sept. 2007 on minimaalne ülevenamaaline töötasu (vene keeles – MPOT) 2 300.- RUB. Samast ajast on regioonidel õigus kehtestada regionaalsed miinimumtöötasud (vene keeles – MЗП), mis aga ei tohi olla madalam föderaalsest miinimumist 2300 rubla (MЗП näiteid: Moskvas alates 01.09.08 – 7500 rubla; Arhangelski oblastis alates 01.01.09 – 5 329 rubla). Viimased kehtivad vaid töötasude arvestamise vallas.

Mis puutub ühisettevõtte loomist, siis see võimaldab kergemat sisenemist vene turule, paremaid kontakte administratsiooniga ja teatud riskide maandamist, s.t. saab kasutada vene partnerite kogemust ja kulud ning finantsriskid on jagatud. Samas on teatud riskid mis on seotud kultuuri või äritavade erinevusega ning võivad tekkida lahkarvamused personalipoliitikas, turunduses või arengustrateegias. Samuti ei soovitaks jagada ettevõtte (asutamis)kapitali pariteetsuse alusel kuna häälte jagunemisel võrdseteks osadeks eksisteerib vaidluste korral firma tegevuse paralüseerumise oht.

Eelmisel aastal jõustus välisinvesteeringuid strateegilistesse sektoritesse (arvuliselt 42 sektorit) reguleeriv seadus  („О порядке осущевления иностранных инвестиций в коммерческие организации, имеющие стратегическое значение для национальной безопасности РФ”). Seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu ja ei laiene tehingutele, mis on sõlmitud enne seaduse jõustumist. Küll aga kohustab ta välisinvestorit teatama vastavale organile  üle 5 % aktsiate omamisest strateegilises ettevõttes. Peale selle annab seadus õiguse Föderaalsele julgeolekuteenistusele operatiiv-jälitustegevuseks iga strateegilise ettevõtte suhtes, milles välisinvestori osalus formaalselt ületab 5 % selgitamaks välismaalaste kontrolli astet ettevõtte tegevuse üle.

Venemaa seadusandluse kohta täielikuma vastuse ja tõlgenduste saamiseks soovitame pöörduda VF ametivõimude poole, näiteks VF saatkonna poole Tallinnas (http://www.rusemb.ee), või kasutada vene õigusbüroode ja juristide teenuseid.

Maksud

Venemaa maksusüsteem on suhteliselt keeruline ja lühidalt on seda ammendavalt selgitada võimatu, lisaks on seadusandlus pidevas muutumises.

Maksud jagunevad üldiselt föderaalseteks, regionaalseteks ja kohalikeks, lisaks kasutatakse erimaksurezhiime.

Föderaalsed maksud on lisandväärtusmaks, aktsiisid, füüsilise isiku tulumaks, ühine sotsiaalmaks, organisatsioonide tulumaks, maavarade kaevandamise maks, pärandi- või kinkemaks, veemaks, elusloodusobjektide ja vee bioloogiliste ressursside kasutusmaks ja riigilõivud .

Regionaalsed maksud on organisatsioonide varamaks, hasartmängumaks ja transpordimaks.

Kohalikud maksud on maamaks ja füüsiliste isikute varamaks.

Erimaksurezhiimide alla kuuluvad ühtne põllumajandusmaks, lihtsustatud maksusüsteem, ühtne tegevusmaks ja toodangu jaotamise lepingute maks.  

Järgnevana näiteid erinevate maksude suurusest:  

Lisandväärtusmaksu määrad võivad olla 0%, 10%, 18% või arvutuslikud.

Üksikisku tulumaks on reeglina 13%, teatud juhtudel võib see aga olla kuni 35%, samas näit. dividendidelt on tulumaks 9%.

Ettevõtte tulumaks oli reeglina 24%, see võib aga teatud juhtudel olla 0%, 9%, 15% või 20%.

Seoses kriisiolukorra meetmetega on seda vähendatud 20%-ni.

Sotsiaalmaksu suurus sõltub maksjast ja tulude suurusest. 

Tulude korral kuni 280 000.- RURi on olukord kõige selgem, sotsiaalmaks võib olla sõltuvalt isikust 26%, 20%, 10% või 8%. Tulude korral 280001 kuni 600000.- ja üle 600000.-RURi rakendatakse valemeid kus jällegi sõltuvalt maksja isikust tuleb tasuda teatud kindel summa ning teatud % summalt mis ületab siis vastavalt kas 280000.- või 600000.- RURi.

Täpsema info saamiseks soovitame konsulteerida Föderaalse maksuteenistuse lehekülge   http://www.nalog.ru/.

Eesti ja Venemaa vahel on 2002.a. novembris sõlmitud topeltmaksustamise vältimise kokkulepe, Eesti on kõik siseriiklikud protseduurid lepingu jõustamiseks lõpetanud 2004.a. juulis, lepingut ei ole seni aga ratifitseerinud Venemaa ja leping pole jõustunud ega rakendatav. 

Tollipoliitika ja -maks

Väliskaubandustegevust reguleeritakse tollimaksudega, mis jagunevad ekspordi- ja impordimaksudeks.

Eksporditolle rakendatakse näiteks toornafta väljaveole (muutuvad vastavalt turusituatsioonile kord kuus)  ja ümarpuidu väljaveole.

Impordi tollimaksudele omakorda lisanduvad lisandväärtusmaks (VAT), selektiivsed aktsiisimaksud ja tollivormistustasud.

Alates 01.01.2004 kehtib uus Tollikoodeks, mis üldiselt peaks vastama GATT/WTO standarditele. Tollikoodeks sisaldab 11032 tariifirida, millest 85% on maksustatud ad valorem baasil.

Tariifid jagunevad üldiselt nelja suurde gruppi:

• 5% (toorained),
• 10% (pooltooted),
• 15% (valmistooted)
• 20% (toiduained).

Enamus tariife on 5% (36% ridadest) ja 15% (28%). 0% tariife on vähe (0,4%, nn. sotsiaalkaubad), samuti on vähe 20% tariife (1,9%). Üldiselt oli tendents tollitariifide alanemisele ja Venemaa saamisega WTO liikmeks peaksid tariifid veelgi vähenema, kuid seonduvalt praeguse finants-majanduskriisiga on tollitariife hoopiski (ajutiselt 9 kuuks) tõstetud (näiteks uutele ja kasutatud sõiduautodele, mõnedele piimatoodetele  jne) ja rakendatud muid protetsionistlikke turukaitse meetmeid

VAT on üldjuhul 18%, kuid võib olla ka 10% (toiduained, ravimid ja meditsiinivarustus) ja isegi 0% (mõned eluliselt vajalikud meditsiiniseadmed).

Aktsiisimaksu rakendatakse luksuskaupadele, alkoholile, sigarettidele ja naftasaadustele ning see võib olla 20 % - 570 %.

Alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga 01.05.2004 rakendatakse Eesti kaupadele EL ning Venemaa Partnerlus- ja Koostööleppes kokku lepitud MFN tollimaksumäärasid. Enne seda teatavasti rakendas Venemaa Eesti kaupadele nn. topelttolle, s.t. riikidele kellele ei laiene MFN rezhiim korrutati MFN tariifid seadusest lähtuvalt kahega.

Venemaa rakendab samuti preferentsitariife, mis moodustavad 75 % MFN tariifimäärast, ja seda arengumaadele.

Mõnedele SRÜ maadest pärit kaupadele on kehtestatud 0 % tollitariifid.

Alates 2004. aasta jaanuarist on Eesti ettevõtjale avatud Euroopa Komisjoni "Turu juurdepääsu andmebaas" (Market Access Database), mis on ligipääsetav Internetist aadressil http://mkaccdb.eu.int (vt. samuti alalõiku Abiks eksportöörile ja importöörile), kus leiab vajaliku info kauba eksportimiseks vajaminevatest dokumentidest ja protseduuridest. 

Tollimaksude kohta leiab täieliku infot vene keeles http://www.customs.ru/ru ja http://www.tks.ru , konsultatsioonideks võib pöörduda ka Moskva KTK poole www.mtpp.org. Uue Tollikoodeksi inglise keelse versiooni leiab http://www.customs.ru/tk_en.

Välisministeerium
www.vm.ee