|
|
|
|
| |
 Äri arendamine |
|
|
Ettevõttest teavitamine
Käitleja peab teavitama ettevõttest juhul kui ta tegutseb näiteks ühes või mitmes alltoodud käitlemisvaldkonnas:
1. Taimsete esmatoodete tootmine ja sellega seonduvad tegevused
Esmatootmine on tegevus, milleks on antud loodussaaduste kogumine või taimsete esmatoodete kasvatamine, sealhulgas saagikoristamine. Taimsete esmatoodete tootmine on näiteks juur- ja puuviljade, maitsetaimede ja ürtide kasvatamine või ravimtaimede kogumine. Esmatootmisega seonduvad tegevused on näiteks nimetatud esmatoodete säilitamine, pakendamine ja turule viimine viisil, mille käigus ei muudeta toodete esialgset kuju ja omadusi.
2. Loomsete esmatoodete tootmine ja sellega seonduvad tegevused
Esmatootmine on tegevus, milleks antud punkti tähenduses on:
2.1 munade tootmine ja kogumine tootja juures ning munade müümine tunnustatud munapakenduskeskusele, munatoodete tootmise ettevõttele või kohalikul turul; v.a väikeses koguses st alla 50 linnuga farmist pärinevate munade turustamine.
2.2 mesindusega seonduvaid tegevused, mida teostatakse mesiniku enda juures, nagu mee kogumine, vurritamine, pakendamine ja turule viimine; va väikeses koguses st 15 tarust pärineva mee turustamine. Juhul kui mesinik mee pakendamisel segab mee hulka nt pähkleid, rosinaid vms või ta pakendab ka kellegi teise käitleja kui oma mett, siis selline tegevus kuulub tunnustamisele.
3. Eraelamus toidu regulaarne valmistamine turuleviimiseks
Juhul kui toitu käideldakse hoones, mida põhiliselt kasutatakse eraelamuna, kuid kus toimub regulaarne toidu valmistamine turule viimiseks. Siinkohal on välja arvatud ettevõtted, kus käideldakse loomset toitu ja turustatakse seda teisele käitlejale.
4. Toidu vahendamine, k.a interneti-või postimüük
Juhul kui tegeletakse toidu vahendamisega siseriiklikult ja liikmesriikide vaheliselt, v.a toidu ladustamine.
5. Toidu import
Toidu importi reguleerivad Toiduseadus ja Loomade ja loomsete seadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadus. Seadustest tulenevalt on toidu import jaotatud järgnevalt:
a)import vabaks ringluseks st toit tuuakse Eestisse Euroopa Liidu välistest riikidest ja vormistatakse Euroopa Liidus piiranguteta turustamiseks;
b)toimetamine tollilattu, vabalattu, vabatsooni st tegemist on sisuliselt transiitkaupadega, mis tuuakse ladudesse Euroopa Liidu välistest riikidest ja on mõeldud väljavedamiseks samuti Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Vastavad loomset päritolu toidu ladustamisega tegelevad ettevõtted peavad eelnevalt olema tunnustatud Veterinaar-ja Toiduameti poolt Euroopa Liidu nõuetele mittevastavate kaupade ladustamiseks, mitteloomset päritolu toidu ladustamisega tegelevad ettevõtted peavad olema tunnustatud või teavitatud Toiduseaduse alusel.
c) transiit läbi Euroopa Liidu st tegemist on toidu otsetransiidiga ( ladustamiseta ) Euroopa Liidu välisest riigist Euroopa Liidu välisesse riiki;
d)toidu Euroopa Liitu toimetamine muul eesmärgil st muu, kui punktides a-c loetletud eesmärgil toidu Euroopa Liidu välisest riigist Euroopa Liitu toimetamine ( nt töötlemine tolli kontrolli all, hävitamine jmt ).
6. Toidu eksport
Toidu eksporti reguleerivad Toiduseadus ning Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadus. Tegemist on Euroopa Liidu tollistaatuses toidu väljaviimisega Euroopa Liidust Euroopa Liidu välisesse riiki.
7. Toatemperatuuril hoitava toidu ladustamine, või sellega seotud teenuse pakkumine
8. Toatemperatuuril hoitava toidu müümine tarbijale ja/või tarbimiseks pakkumine kohapeal
Juhul kui tegeletakse üksnes toatemperatuuril hoitava toidu müümisega tarbijale ja/või tarbijale pakkumisega kohapeal.
9. Toidu jaemüük, sh toitlustamine teisaldatavates ja/või ajutistes ruumides (müügitelkides, -kioskites ja sõidukites)
Juhul kui tegeletakse toidu (nt toatemperatuuril ja mittetoatemperatuuril hoitava toidu) jaemüügiga, sh toitlustamisega teisaldatavates ja/või ajutistes ruumides (müügitelkides, -kioskites ja sõidukites).
10. Toidu müümine müügiautomaatides
Juhul kui tegeletakse toidu (nt kuumade või külmade jookide või jäätise või pakendatud ja pakendamata toatemperatuuril hoitava toidu) müümisega müügiautomaatides.
11. Farmis (majandis) tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses kogustes käitlemine
Juhul kui tootja müüb või annab liha muul viisil tasuta või tasu eest üle otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, kes turustab selle liha oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest, sh toitlustusettevõttest, otse tarbijale. Toitlustusettevõttest on keelatud tarbijale turustada kuumtöötlemata liha.
12. Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemine
Juhul kui jahimees müüb või annab liha muul viisil tasuta või tasu eest üle otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale, kes turustab selle liha oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest, sh toitlustusettevõttest, otse tarbijale. Toitlustusettevõttest on keelatud tarbijale turustada kuumtöötlemata liha.
13. Kütitud ulukite käitlemine ulukite kogumiskeskuses
14. Toidu vedamine (st toidu vedamine toiduveoettevõttes)
Antud punkti tähenduses on veoettevõtteks ettevõte, mis sisulisel pakub veoteenust teisele toidukäitlemisettevõttele.
Kuhu on vaja teavitada?
Ettevõttest teavitamiseks esitab käitleja enne käitlemise alustamist kirjaliku avalduse Veterinaar-ja Toiduameti kohalikule asutusele.
Ettevõtetest teabe saamiseks võivad pädevad asutused kasutada ka teisi olemasolevaid registreid. Järelevalveasutust ei pea täiendavalt teavitama:
1. Loomakasvatushoonest või -rajatisest või loomade pidamiseks piiritletud alast, mis on registreeritud loomatauditõrje seaduse alusel
Loomatauditõrje seaduse § 7 lõike 1 kohaselt peavad loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad olema seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel registreeritud põllumajandusloomade registris, mille vastutavaks töötlejaks on Põllumajandusministeerium ning volitatud töötlejaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Põllumajandusloomade registris registreeritakse muu hulgas loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad, kus tegeletakse põllumajandusloomade, sealhulgas farmiulukite pidamisega ning mesindusega mesilaste ja mesindussaaduste turustamise eesmärgil. Põllumajandusloomade registris on seega andmed kõikide isikute kohta, kelle toidu tootmine on seotud elusloomadega farmi tasandil (piimafarmid, kalakasvandused, mesilad). Seega ei ole vajalik nende isikute puhul uuesti ettevõttest teavitamine ning ettevõtte registreerimine toiduseaduse alusel.
2. Ettevõttest, kus tegeletakse toidu jae- või hulgikaubanduse või toitlustamisega ja mille sellekohased andmed on majandustegevuse registris kaubandustegevuse seaduse alusel
Kaubandustegevuse seaduse § 12 lõike 1 kohaselt on “Kauplejal ja kaubanduse korraldajal lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris.”. “Kaupleja” on kaubandustegevuse seaduse kohaselt “isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust”, “kaubandustegevus” on muu hulgas “vallasasja pakkumine ja müük; toitlustamine ning tänava- ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel”. Seega peaksid kõik isikud ja asutused, kes pakuvad või müüvad vallasasju (toiduseaduse mõistes tegelevad toidu või esmatoodete jae- või hulgimüügiga), või toitlustavad, olema registreeritud majandustegevuse registris. Registreerimist taotleb ettevõtja. Andmed ettevõtja, tegevuskoha, tegevusala ning kaupade ja teenuste kohta saadetakse sellesse kohaliku omavalitsuse üksusesse, kus on ettevõtja tegevuskoht. Registreerimisel antakse ettevõtja igale tegevusalale kordumatu registreeringu number. Ettevõtja peab teavitama registreeringuandmete muutumisest või tegevusalal tegutsemise lõpetamisest viie tööpäeva jooksul. Majandustegevuse register on avalik kasutamiseks kõigile. Seega ei ole vajalik juba majandustegevuse registris registreeritud ettevõttest teavitamine ning selle registreerimine toiduseaduse alusel.
3. Apteegiteenust osutavast või ravimite hulgimüügiga tegelevast ettevõttest, mis on registreeritud ravimite käitlemise tegevuslubade registris ravimiseaduse alusel
Ravimiseaduse § 26 lõike 4 ja § 29 lõike 2 kohaselt peab ravimite tootmiseks, ravimite hulgimüügiks ja apteegiteenuse osutamiseks olema tegevusluba. Tegevusloa taotlemiseks tuleb esitada dokumendid ja andmed, mis on nõutud sotsiaalministri 18. veebruari 2005. aasta määruses nr 33 “Ravimite käitlemise tegevusloa taotlemise ning taotluste menetlemise tingimused ja kord”. Sellest tulenevalt peaksid kõik tegevusluba omavad ravimite käitlejad täitma sisuliselt ka toidu ohutuse aspektist olulisi kriteeriume. Tegevusload ravimite käitlemiseks registreeritakse ravimite käitlemise tegevuslubade registris, mis on avalik register ning kättesaadav Ravimiameti koduleheküljel. Seetõttu ei ole vajalik nimetatud käitlejate registreerimist toiduseaduse alusel.
Sellistel juhtudel loetakse vastavad ettevõtted teavitatuks toiduseaduse alusel ning järelevalveasutused saavad vajaliku informatsiooni ettevõtete kohta nimetatud andmebaasidest.
Juhul kui ettevõte ei ole mingil põhjusel registreeritud kas põllumajandusloomade registris, majandustegevuse registris või ravimite käitlemise tegevuslubade registris, siis sellisel juhul esitab käitleja enne käitlemise alustamist kirjaliku avalduse Veterinaar-ja Toiduameti kohalikule asutusele.
Veterinaar-ja Toiduamet
www.vet.agri.ee
|
|
Tagasi
|
|
|
|
|
|
|
Kasutajale 
Teha koduleheks
Lisada lemmikusse
Sisukaart
RSS