Ärisündmused
    Lisada sündmust
Äripakkumised
    Lisada pakkumist
Kasulikud vahendid

E-päringud
Viidete kataloog
Majandusterminite sõnastik
Majanduslikud klassifikaatorid
Dokumendi- ja lepingunäidised
Eesti messikalender 2012
Tööajafond 2012
Maksude määrad 2012
FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed 2012
Maksukalender 2012
FIE maksukalender 2012
  Äri arendamine  
Lapse vanemad ja rasedad. Tööpirangud ja puhkus

Lisatud: 03-11-2010
Jaga |

Töökeskkond

  • Rasedatele, äsjasünnitanud ja rinnaga toitvatele naistele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused.
  • Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Terviseseisundile vastav töö

  • Tööandjalt saab ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd nõuda:
    • rase;
    • töötaja, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.
  • Terviseseisundile vastavat tööd tuleb tööandjalt nõuda, kui töötaja tervis ei võimalda tööülesandeid täita.
  • Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale sobivat tööd anda, keeldub töötaja ajutiselt tööülesannete täitmisest ning talle maksab hüvitist Haigekassa.

Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks

  • Tööandja on kohustatud andma rasedale vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks.
  • Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks arvatakse tööaja hulka ning töötajal on õigus saada selle aja eest töötasu.

Lisavaheajad lapse toitmiseks

  • Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni.
  • Lisavaheaegu saab töötaja iga 3 tunni järel. 
  • Vaheaja kestus peab olema vähemalt 30 minutit. Kahe või enama kuni 1,5-aastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus on vähemalt 1 tund. 
  • Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest. Hüvitist ei maksta, kui ema saab vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.
  • Tööandja taotleb riigieelarvest hüvitatava summa ülekandmist Sotsiaalkindlustusametist

Lähetus

  • Lähetusse võib saata üksnes töötaja nõusolekul:
    • rasedat;
    • töötajat, kes kasvatab alla 3-aastast last.

Õigus paranenud töötingimustele

  • Kui naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal on tööandja töötingimusi parandanud, on paranenud töötingimustele õigus ka rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasval töötajal.

Vanemapuhkused

Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:

  • naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
  • mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
  • vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
  • vanemal, kes kasvatab 7–10-aastast last – lapse koolivaheajal.

Rasedus- ja sünnituspuhkus

  • Rasedal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele pikkusega 140 kalendripäeva.
  • Rasedus- ja sünnituspuhkusele saab minna 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva.
  • Kui naine hakkab rasedus- ja sünnituspuhkust kasutama vähem kui 30 kalendripäeva enne eeldatavat tähtpäeva, lüheneb puhkus selle aja võrra.
  • Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest on õigus saada hüvitist Haigekassast.

Isapuhkus

  • Isal on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust 2 kuu jooksul enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja 2 kuu jooksul pärast lapse sündi.
  • Isapuhkust ei tasustata.

Lapsendaja puhkus

  • Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.
  • Lapsendaja puhkuse aja eest on õigus saada hüvitist Haigekassast.

Lapsehoolduspuhkus

  • Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks.

Mida tuleb arvestada lapsehoolduspuhkuse andmisel?

  • Lapsehoolduspuhkust on õigus saada lapse vanemal, tegelikul hooldajal, eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või laps elab hoolekandeasutuses.
  • Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa.
  • Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.
  • Lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest peab töötaja tööandjat ette teavitama 14 kalendripäeva. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida sellest erinevas etteteatamisajas.
  • Lapsehoolduspuhkuse aja eest on õigus saada vanemahüvitist või lapsehooldustasu.

Lapsepuhkus

  • Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse 66 krooni päevas:
    • 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
    • 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. 
  • Puudega lapse emal või isal on lisaks õigus saada lapsepuhkust 1 tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.
  • Lapsepuhkuse õigus on lapse vanemal, eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või laps elab hoolekandeasutuses.
  • Lapse 3-aastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
  • Lapsepuhkust saab kasutada 1 kalendriaasta jooksul.
  • Lapsepuhkuse tasu hüvitatakse riigieelarve vahenditest.
  • Tööandja taotleb riigieelarvest hüvitatava summa ülekandmist Sotsiaalkindlustusametist.

Täiendav tasustamata lapsepuhkus

  • Emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkuse õigus on lapse vanemal, eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Valitsus kiitis 3. novembril 2011.a. heaks sotsiaalministeeriumi poolt ette valmistatud „Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu, kus esitatud muudatused täpsustavad  vanemapuhkust ning nendega seonduvat. Vanemapuhkuse puhul tehakse töölepingu seadusesse muudatus, mille järgi on mõlemal vanemal alla 14-aastase või kuni 18-aastase puudega lapse olemasolul õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Praeguse regulatsiooni järgi on selline õigus vaid ühel vanemal.
  • Tasustamata lapsepuhkust saab kasutada 1 kalendriaasta jooksul.

Kaitse töölepingu ülesütlemisel

Töölepingu ülesütlemise keeld

Tööandja ei tohi töölepingut üles öelda põhjusel, et:

  • töötaja on rase või töötajal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele;
  • töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi (näiteks kasvatab lapsi, hooldab vanemaid).

Täiendav piirang töölepingu ülesütlemisel

  • Töölepingu seadus eeldab, et töölepingu ülesütlemine raseda või alla 3-aastast last kasvatava vanemaga on õigusvastane. Tööandja peab tõendama, et tööleping on üles öeldud seaduslikul alusel (näiteks töökohustuste rikkumine).

Kaitse koondamisel

Eelisõigus koondamisel

  • Koondamisel jääb eelisjärjekorras tööle töötaja, kes kasvatab alla 3-aastast last.

Koondamiskeeld

  • Tööandjal on keelatud koondada:
    • rasedat;
    • töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele;
    • töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust.
  • Erandina võib nimetatud töötajaid koondada:
    • tööandja tegevuse lõppemisel;
    • tööandja pankroti korral, kui tööandja tegevus lõpeb;
    • pankroti raugemisel.

Sotsiaalministeeruim



  Sarnased teemad  
• Puhkusekalkulaator
• 2012.aastast muutub keskmise töötasu arvestamise kord
• Puhkus
• Teadlikkus alaealiste töötamise erisuste kohta on madal
• Puhkuste aegumise peatumine
• Mida tasub silmas pidada alaealist suveks tööle võttes?
• Õppepuhkuse tasustamine
• Tööinspektsioon kontrollib suvel alaealiste töösuhteid
• Alaealised
• Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest
• Puhkuse kasutamise reeglid






Tagasi
   
   
   
   
   
   
   
   
   
       
       
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   
   

   






Teha koduleheks    Lisada lemmikusse     Sisukaart      RSS    © 2012 Stiimul. Kõik õigused on kaitstud