|
|
|
|
| |
 Äri arendamine |
|
|
Toote märgistus
Toote ohutuse tagamisel on oluline toote õige märgistus. Märgistuse üheks eesmärgiks on anda tarbijale kauba koostise kohta täpsemat infot.
Seetõttu on Euroopa Liidus keelatud ka väita, et mõni toiduaine võib ravida haigusi või seisundeid. EL seadustega on määratletud, mis peab kirjas olema toiduainete märgistusel. Selle eesmärk on, et tarbija saaks toiduaine koostise, säilivusaja, koguse, tootja, päritolu, säilitamistingimuste ja valmistamise kohta vajalikku infot. Kui märgistus on eksitav, võivad sellel olla kurvad tagajärjed, eriti allergikutele ja teatud aineid mittetaluvatele inimestele.
2005. aasta novembris hakkas kehtima EL direktiiv nr 2003/89/EC, mis kohustab tootjaid märkima pakendile toidu täpse koostise. Uute nõuete kehtestamiseks avaldasid suurt survet ka allergikud ja teatud ainete talumatuse all kannatajad. Surve suurenes veelgi pärast kuulsa Šoti sportlase Ross Baillie surma, kes sõi kanavõileiba, mis sisaldas maapähklite tükikesi, mille vastu ta oli väga allergiline.
Levinud toiduallergeenide hulka kuuluvad:
-
gluteeni sisaldavad teraviljad ja tooted nendest teraviljadest
-
koorikloomad (mereelukad, nagu nt krabid, vähid, garneelid, krevetid jne) ja koorikloomatooted
-
munad ja munatooted
-
kala ja kalatooted
-
maapähklid
-
muud pähklid (mandlid, metspähklid, kreeka pähklid, india pähklid, pekaanipähklid, brasiilia pähklid, makadami pähklid)
-
seesamiseemned
-
sojaoad ja sojatooted
-
piim ja piimatooted
-
seller
-
sinep ja sinepitooted
-
vääveldioksiid ja suurema kontsentratsiooniga sulfit
Seaduse kohaselt tuleb need toiduallergeenid märgistusel selgelt välja tuua, kui neid leidub toidus või kui neid kasutati toidu valmistamisel.
Euroopa tarbijakaitseorganisatsioonid on nõudnud üleeuroopaliste ohutusstandardite kehtestamist veel järgmistele asjadele:
-
benjihüpetele
-
yo-yo-pallidele
-
õhuvärskendajatele
-
välgumihklitele
|
|
Tagasi
|
|
|
|
|
|
|
Kasutajale 
Teha koduleheks
Lisada lemmikusse
Sisukaart
RSS