Saneerimine
Ettevõtte saneerimist reguleerib Eestis Saneerimisseadus.
8. detsembril 2008 Riigikogus vastu võetud ja 26. detsembril kehtima hakanud saneerimisseadusega (SanS) soovis seadusandja luua menetlust makseraskustesse sattunud ettevõtja majandusliku olukorra parandamiseks nii, et samal ajal oleksid tagatud nii võlausaldajate kui ka kolmandate isikute õigused.
Seaduse kohaselt ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.
Saneerimine on vajalik, kui ettevõte töötab kahjumiga ja esinevad makseraskused, kuid juhtkond ei suuda välja pakkuda konkreetseid ja konstruktiivseid ideid, kuidas olukorda lahendada.
Saneerimise protsess
Ettevõtte saneerimise menetluse algatamiseks esitab ettevõtja kohtule avalduse, milles ta annab selgitusi majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et:
-
tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline;
-
ettevõte vajab saneerimist;
-
ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
Saneerimisavaldusele lisatakse
-
eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne,
-
ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning
-
võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga.
Saneerimismenetlust ei algatata, kui:
-
ettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
-
on tehtud kohtumäärus ettevõtja sundlõpetamise kohta või toimub täiendav likvideerimine;
-
ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat.
Saneerimismenetlus algab kohtu määrusega seitsme päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest algab.
Saneerimisseaduse kohaselt määrab kohus menetluse algatamisel saneerimisnõustaja, kelle ülesannete hulka kuulub ettevõtja tegevuse üle järelevalve teostamine ja abistamine saneerimiskava koostamisel. Saneerimisnõustaja teavitab võlausaldajaid saneerimismenetluse algatamisest ja nende nõuete suurusest, mis neil võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on.
Ettevõtja annab kohtule ja saneerimisnõustajale teavet, mida nad vajavad seoses saneerimismenetlusega. Saneerimise käigus kohustub ettevõtja osutama saneerimisnõustajale abi.
Saneerimiskava
Saneerimiskava koostab saneerimisnõustaja pärast saneerimismenetluse algatamist. Enne saaneerimiskava koostamist toimetatakse saneerimiskava projekt võlausaldajale kätte sellega tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks.
Saneerimiskava sisaldub:
-
ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse;
-
ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist;
-
saneerimiskava täitmise tähtaeg;
-
rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus;
-
saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale.
Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata.
Saneerimisnõustaja esitab kohtule koos saneerimiskavaga oma kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta ja annab põhjendatud hinnangu sellele, kas:
-
ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik;
-
nõue, mida saneerimiskavaga ümber kujundatakse, on tõendatud ja õiguspärane;
-
tegemist on olulise ettevõtjaga ja muu hulgas ka olulise tööandjaga.
Kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see hääletusprotokolliga kohtule kinnitamiseks. Kohtul on õigus kinnitata või ei kinnita vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul.
Saneerimismenetlust eristab pankrotimenetlusest see, et saneerimise ainus eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte niivõrd võlausaldajate nõuete rahuldamine.
|