Maksevõime tähenduseks on majanduslikust seisundist olenev võime makseid tasuda.

Pankrotiseaduse kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis, kui isiku vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Riigiti võib maksevõime mõiste olla erinevalt sisustatud. Näiteks, Saksa pankrotiseaduse kohaselt loetakse võlgnik maksejõuetuks, kui ta ei ole võimeline täitma maksmisele kuuluvaid rahalisi kohustusi, üldreeglina tunnistatakse maksejõuetust, kui võlgnik on maksete teostamise peatanud.

Maksejõuetuse kõrval kasutatakse ka terminit pankrot. Kuigi neid käsitatakse tihti kui sünonüüme, ei saa seda õigeks pidada. Maksejõuetus on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti.

Praktikas on ilmnenud, et paljud ettevõtjad on eksiarvamusel ettevõtte maksevõimelisuse hindamisel. Nimelt arvatakse, et ettevõte on maksejõuetu siis, kui kogu vara on ära kulutatud ja ettevõttel on kohustusi, mille täitmiseks enam vara ei piisa. Ei ole harvad juhtumid, kui esitatakse juriidilisest isikust võlgniku pankrotiavaldus, millest selgub, et vara on ettevõttel null krooni, kuid kohustusi mitu miljonit. Kui võlgniku raamatupidamisdokumentidega lähemalt tutvuda, selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu olnud juba mitu aastat ning pankrotiavalduse esitamisega on põhjendamatult viivitatud. Siinkohal tuleb rõhutada, et juriidilise isiku maksevõime hindamise alused on seadusandja kindlaks määranud, lähtudes põhimõttest, et maksejõuetuse ilmnemise korral tuleb käivitada pankrotimenetlus, mille käigus on võlausaldajatel võimalus saada oma nõuded vähemalt osaliseltki rahuldatud. See tähendab, et pankrotiavalduse esitamise õige aeg on siis, kui jätkub vara ka kohustuste täitmiseks.

Ettevõtte finantsseisu analüüsimine

Ettevõtte  maksevõimelisuse hindamiseks tuleb ettevõtte finantsseisu analüüsida. Oluline näitaja, mis võimaldab võlgniku maksevõimet hinnata, on küsimus, kuivõrd tema majanduslik olukord võimaldab nõuete rahuldamise (kohustuste täitmise). Nimetatud näitaja peegeldab ka ettevõtte tegelikku võimet ehk valmidust aruandeperioodi lõpul ära maksta kõik lühiajalised võlgnevused.

Ettevõtte maksevõimelisusest annab esmase ülevaate hetkeseisu kajastav bilanss. Kasumiaruandest on võimalik näha perioodi kulusid ja tulusid, rahavoogude aruandest aga laekumisi ja väljamakseid. Tegelikult võimaldab rahavoogude aruanne ainukesena näidata ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi kindlatel, bilansi koostamisest erineval ajal. Järelikult saame suures osas just tänu rahavoogude aruandele uurida ettevõtte maksevõime  või -võimetuse hetkeseisu.

Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs hõlmab nii lühiajaliste võlgnevuste katmise potentsiaali kui ka maksevalmiduse analüüsi, et selgitada välja ettevõtte tegelik valmidus tagastada võlg. Lühiajaliste kohustuste tasumise potentsiaal võimaldab välja selgitada maksevõimetuse kestvuse probleemi. Selleks tuleb analüüsida ettevõtte rahaliste vahendite laekumise ja väljamaksete vahekorda, mille tulemusena kujuneb teatav rahajääk. Jäägiga on võimalik tasuda konkreetsete kohustuste täitmise eest nii aktsionäridele (dividendid), hankijatele (tasumata arved), laenuandjatele (nii igakuised intressid kui ka tähtajaliselt laen ise) kui ka töötajatele (palgad). Eeltoodu kirjeldab lühiajaliste kohustuste katmisega seotut ehk nn jooksvat maksevõimelisust.

Ettevõtte maksevõime hindamisel tuleb arvestada ka ettevõtte potentsiaali teenida kasumit ja võimet jätkata oma tegevust, sest alati ei näita varade ja kohustuste vahekord ettevõtte potentsiaali kohustuste täitmisel. Näiteks tegevust alustaval ettevõttel on tegevuse käivitamine kaasa toonud suured kulud, kuid tulusid ei ole ettevõte veel teenima asunud. Muidugi tuleb sellisel juhul viia ettevõtte omakapital vastavusse seaduses nõutud suurusega, milleks on mitu võimalust.

Kohtupraktika kohaselt ei näita ainuüksi võlgniku täitmata kohustused veel tema püsivat maksejõuetust. Kohus peab  tuvastama, kas isikul on vara sissenõutavate võlgade rahuldamiseks ning kas võlgniku vara ületab sissenõutavaks muutunud nõudeid tema vastu. Kui sissenõutavaks muutunud nõuded võlgniku vastu ei ületa tema vara ning pankrotiavalduse esitanud isiku nõuded võlgniku vastu on oluliselt väiksemad isiku varast, ei saa võlgniku maksejõuetust lugeda püsivaks.

	Sarnased teemad
	• Transpordisektorist läks tänavu hingusele 116 firmat • Elcoteq esitas pankrotiavalduse • Poole aastaga pankrotistus 173 ettevõtet ja vabaühendust • Õigusaktid • Krediidiinfo: Pankrottide tase endiselt väga kõrge • Pankrotiavalduste hulk kasvas esimesel poolaastal hüppeliselt • Pankrotimeistrite elu läheb kibedaks • Likvideerimise viisid • Pankrotihüvitis töötajatele • Finantskriisi juhtimise meetodid • Saneerimine • Pankrotimenetlusest • Pankrotimenetluse organid • Ärikeelud