Pankrotimenetluse organid on pankrotihaldur, pankrotitoimkond, võlausaldajate üldkoosolek ja kohus.

Pankrotihaldur nimetatakse pankroti väljakuulutamise korral kohtu otsusega pankrotimenetluse läbiviijaks. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustavad võlausaldajad kohtuotsusega (pankrotiotsusega) nimetatud pankrotihalduri kinnitamise. Kui  üldkoosolek otsustab, et ei kinnita kohtu määratud pankrotihaldurit, valivad võlausaldajad uue pankrotihalduri, kelle kinnitamise otsustab kohus. Kui kohus leiab, et võlausaldajate valitud isikut pankrotimenetluses pankrotihalduriks kinnitada ei saa, nimetab ta uue pankrotihalduri, keda seekord ei ole vaja võlausaldajate üldkoosolekul kinnitada.

Pankrotihalduri nimetamisel tuleb jälgida, et nimetatav isik vastaks seaduses ettenähtud nõuetele. Isikud, kellel on pankrotihaldurina tegutsemise õigus, on kantud pankrotihaldurite registrisse. Pankrotihalduriks võib olla kas füüsiline isik, kellele justiitsministri moodustatud pankrotihaldurite eksamikomisjon on andnud pankrotihaldurina tegutsemise õiguse, või vandeadvokaat või vandeadvokaadi vanemabi. Pankrotihalduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus, samas peab ta olema sõltumatu nii võlausaldajast kui ka võlgnikust. Pankrotihaldur ei tohi olla kohtu töötaja ega pankrotiasja menetleva kohtuniku lähikondne (sugulane, abikaasa vm). Pankrotihalduril, kelle kohus nimetab menetluse läbiviijaks, peab olema sõlmitud kindlustusandjaga vastutuskindlustusleping. Pankrotihaldur vastutab oma tegevusega tekitatud kahju eest ja kindlustusleping tulebki sõlmida selleks, et oleks tagatud pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses tekitatud kahju hüvitamine. Kindlustussumma alampiir on vähemalt üks miljon krooni. Seni ei ole pankrotihaldurid oma tegevusega sellist kahju põhjustanud, mis annaks alust kindlustussumma väljamaksmiseks. 

Üldjuhul nimetab kohus pankrotimenetluse läbiviijaks ühe pankrotihalduri, suuremate ja keerulisemate pankrotimenetluste läbiviijaiks võib kohus nimetada mitu pankrotihaldurit. Pankrotihaldur on võlgniku seaduslik esindaja.

Pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Peale tasu on tal õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Pankrotitoimkond kontrollib, kas pankrotihaldur tegutseb otstarbekalt ja kooskõlas seadusega. Et seda ülesannet täita, tuleb pankrotitoimkonnal jälgida võlgniku majandustegevust ning olla kursis võlgniku raamatupidamise ja finantsolukorraga. Ühtlasi kaitseb ta ka võlausaldajate huve. Andmed võlgniku pankrotitoimkonna liikmete kohta kantakse äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema 3–7 liiget. Toimkonna liikmed valivad endi hulgast esimehe. Pankrotitoimkonda ei tohi kuuluda võlgniku lähikondne, pankrotihaldur ega kohtunik. Kui võlausaldajaid on vähem kui viis, võib võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel pankrotitoimkonna moodustamata jätta. Sel juhul täidab pankrotitoimkonna ülesandeid võlausaldajate üldkoosolek.

Oluline on, et pankrotitoimkonda kuuluksid nii väiksemate kui ka suuremate nõuetega võlausaldajate esindajad. Sel viisil on võimalik tagada, et pankrotitoimkond ei võta vastu pankrotimenetluse seisukohast olulisi otsuseid, mis on väiksemate võlausaldajate huvidega vastuolus. Näiteks võib pankrotitoimkond otsustada, et pankrotihalduri esindaja tasu makstakse pankrotivara arvelt, või otsustada muu pankrotimenetluse seisukohast erilise tähtsusega tehingu tegemise, näiteks laenu võtmise.

Pankrotitoimkonna liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega tekitatud süülise kahju eest solidaarselt. Pankrotitoimkonna liikme võib vabastada kohus või võlausaldajate üldkoosolek.

Võlausaldajate üldkoosolekul osalevad konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad. Isikud, kes ei ole konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad, ei või olla võlausaldajate üldkoosoleku liikmed, küll aga võib seal võlausaldaja esindajana osaleda selleks volitatud isik. Võlausaldajate üldkoosolekul võivad osaleda ka pankrotivõlgnik ning üldkoosolekule kutsutud või lubatud isikud. Võlausaldajate üldkoosolekuid juhatab pankrotihaldur.

Võlausaldajate üldkoosoleku ainupädevuses on peale pankrotihalduri kinnitamise ja pankrotitoimkonna valimise ka võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine, juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine, kompromissi tegemine, seaduses ettenähtud ulatuses pankrotivara müügiga seonduva otsustamine, nõuete kaitsmine, pankrotihalduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine, pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine ning muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine.

Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valitakse pankrotitoimkond, otsustatakse kohtu nimetatud pankrotitoimkonna kinnitamine, võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamine või lõpetamine ning juriidilisest isikust võlgniku lõpetamine jne.

Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja määrab kohus pankrotiotsuses ning teade selle kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Ülejäänud võlausaldajate üldkoosolekud kutsub kokku pankrotihaldur seaduses ettenähtud juhtudel või omal äranägemisel.

Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekul osalevate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Võlausaldaja häälte arv sõltub pankrotimenetluses tunnustatud nõude suurusest. Enne nõude tunnustamist määrab võlausaldajate häälte arvu  pankrotihaldur ja tema määratud häälte arvu kinnitab kohus. 

Kohus kui pankrotimenetluse organ teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle. Kohus teostab ka järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle. 

Pankroti väljakuulutamine on kohtu ainupädevuses. Pärast pankroti väljakuulutamist teostab kohus pankrotimenetluse üle järelevalvet. Järelevalve teostamise käigus osaleb kohtunik ka võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, kus kohtu ülesandeks on pankrotihalduri poolt võlausaldajatele määratud häälte kinnitamine. Kui tekib vaidlus häälte arvu määramise üle, määrab võlausaldajate häälte arvu kohtunik, tehes selle kohta määruse. Võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsuse kinnitamine on samuti kohtu pädevuses. Kohus otsustab ka jaotusettepaneku ja pankrotimenetluses tehtud kompromissi kinnitamise ning pankrotimenetluse lõpetamise.

Lisaks nimetatule on kohtu pädevuses võlgniku vande võtmine, samuti võlgniku suhtes elukohast lahkumise keelu, sundtoomise või aresti kohaldamise otsustamine. Kohus  otsustab ka ärikeelu kohaldamise juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikmele, likvideerijale või muule seaduses nimetatud isikule.

Kohtu ülesanne on määrata pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikmete tasu.

Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine ning pankrotimenetluse lõpetamine on kohtuniku ainupädevuses. Samuti on kohtuniku ainupädevuses pankrotimenetlusega seotud hagimenetluste läbiviimine.

Kuigi seadus võimaldab pankrotimenetlustes kohtu ülesandeid kohtuniku asemel täita ka kohtunikuabil, tegutsevad kohtunikuabid pankrotimenetlustes ainult Harju Maakohtus.

Justiitsministeerium

	Sarnased teemad
	• Transpordisektorist läks tänavu hingusele 116 firmat • Elcoteq esitas pankrotiavalduse • Poole aastaga pankrotistus 173 ettevõtet ja vabaühendust • Õigusaktid • Krediidiinfo: Pankrottide tase endiselt väga kõrge • Pankrotiavalduste hulk kasvas esimesel poolaastal hüppeliselt • Pankrotimeistrite elu läheb kibedaks • Likvideerimise viisid • Pankrotihüvitis töötajatele • Finantskriisi juhtimise meetodid • Saneerimine • Mis on maksejõetus? • Pankrotimenetlusest • Ärikeelud