Pankrotimenetlust reguleerib Eestis Pankrotiseadus.

Ettevõtte maksejõuetuse korral võib esitada kohtule pankrotiavalduse.

Pankrotiavalduse esitajaks on üldjuhul kas pankrotivõlausaldaja (isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist) või pankrotivõlgnik. Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Pankotiavalduse esitamise võimalus on antud ka piiratud esindusõigusega isikutele seetõttu, et pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine on süütegu. 

Seadus näeb ette ka erandeid, millal pankrotiavalduse võib esitada muu isik kui võlgnik või võlausaldaja. Näiteks võib seda võlgniku surma korral teha tema vara suhtes võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja, krediidiasutuse maksejõuetuse korral aga võib pankrotiavalduse esitada finantsinspektsioon.

Olenemata sellest, kas pankrotiavalduse esitab võlgnik või võlausaldaja, peab pankrotiavalduse esitaja võlgniku maksejõuetuse põhistama. Selleks tuleb pankrotiavaldusele lisada selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekiri, milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta.

Lisaks võlgniku maksejõuetust põhistavatele muudele asjaoludele tuleb võlausaldajal pankrotiavalduse esitamisel tuua välja ka vähemalt üks seaduses toodud maksejõuetust põhistav asjaolu (erialus). Need võivad olla järgmised:

-          kui võlgnik ei ole täitnud oma kohustust kolmekümne päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus), kuid võlgnik ei ole seejärel oma kohustust täitnud kümne päeva jooksul;

-          kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;

-          kui võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse;

-          kui võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita;

-          kui võlgnik on Eestist lahkunud või varjab end eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest.

Pankroti väljakuulutamiseks tuleb kohtul kindlaks teha võlgniku maksejõuetus. Eristatakse ajutist ja püsivat ehk alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse hindamisel on oluline võlgniku püsiv maksejõuetus, ajutise maksejõuetuse korral puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. Järelikult on vaja välja selgitada, kas tegemist on püsiva maksejõuetusega, mis on pankroti väljakuulutamise eeldus. Kui äriühing on püsivalt maksejõuetu, peab äriühingu juhatus maksejõuetuse ilmnemisest 20 päeva möödudes esitama kohtule pankrotiavalduse. 

Kohus ei algata võlgniku pankrotimenetlust, kui pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute puhul 10 000 krooni. Võlgnikult sissenõutavaks muutunud võla kättesaamiseks pole vaja ilmtingimata esitada võlgniku suhtes pankrotiavaldust.

Pärast pankrotiavalduse esitamist otsustab kohus, kas võtta see menetlusse või menetlemisest keelduda. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks võib olla asjaolu, et võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused (näiteks tasumata on riigilõiv). Kui pankrotiavalduse menetlusse võtmisest pole alust keelduda, võtab kohus selle määrusega menetlusse.

Pankrotimenetluse algatamise korral nimetab kohus ajutise pankrotihalduri ja peatab võlgniku vara suhtes toimuva täitemenetluse ja võib keelata võlgnikul oma vara ajutise pankrotihalduri nõusolekuta käsutada. Seda nimetatakse käsutuskeeluks. Käsutuskeelu teeb kohus avalikult teatavaks Ametlikes Teadaannetes. Käsutuskeelu korral ei tohi võlgnik oma vara võõrandada ega ajutise pankrotihalduri nõusolekuta koormata. Näiteks ei või äriühing käsutuskeelu korral ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta teha oma igapäevaseid toiminguid, sh maksta tasumisele kuuluvaid arveid. 

Lisaks eespool mainitule võib kohus pankrotimenetluse algatamisel kasutada ka muid pankrotiavalduse tagamise abinõusid. Juriidilisest isikust võlgniku korral võidakse elukohast lahkumise keeldu või aresti kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu juhtimisõigusega täisosaniku, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Elukohast lahkumise keeldu võib kohaldada ka vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri suhtes.

Praktikas pole harvad niisugused juhtumid, kus pankrotimenetluse algatamist seostatakse pankroti väljakuulutamisega. Sellest tulenevalt võib saada kahjustada selle isiku maine, kelle suhtes pankrotimenetlus on algatatud. Tegelikult ei tähenda pankrotimenetluse algatamine veel pankroti väljakuulutamist. Tegemist on ju ajutise pankrotimenetlusega, mille käigus ajutine pankrotihaldur selgitab välja isiku maksevõimelisuse. Alles pärast seda on kohtul võimalik pankroti väljakuulutamise üle otsustada. Et pankrotimenetluse algatamist seostatakse tihti  pankroti väljakuulutamisega ning see on kaasa toonud äripartnerite usaldamatuse ja  tekitanud asjaosalisele ka  materiaalset kahju, kaalutakse nüüd pankrotiseaduse muutmise käigus seaduses sätestatud pankrotimenetluse algatamine oma praegusel kujul seadusest välja jätta. Seda on võimalik teha ka teiste maade kogemustele toetudes.

Võlausaldaja pankrotiavalduse puhul otsustab kohus võlausaldaja nõude selguse üle. Kui võlausaldaja nõue on selge (nõue on tõendatud ja võlgnik ei ole sellele põhjendatud vastuväiteid esitanud), on kohtul alust hinnata võlgniku maksejõuetust. Kui võlausaldaja nõue ei ole selge (ta ei ole seda nõuetekohaselt tõendanud või on võlgnik esitanud nõudele vastuväiteid, mistõttu vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust), siis jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata.

Kuigi nimetatud asjaolud tuleks välja selgitada enne pankrotimenetluse algatamist, ei ole harvad juhtumid, kus pärast pankrotimenetluse algatamist ilmnevad seigad, mis muudavad nõude ebaselgeks. Lisaks eelnimetatule tuleb kohtul oma lahendis hinnata maksejõuetuse tekkimise põhjusi ning seda, kas võlgniku pankrotimenetluses esineb vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Kohtul tuleb välja selgitada seegi, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu.

Pankroti väljakuulutamise kohta avaldab kohus teate  Ametlikes Teadaannetes. 

Justiitsministeerium

	Sarnased teemad
	• Transpordisektorist läks tänavu hingusele 116 firmat • Elcoteq esitas pankrotiavalduse • Poole aastaga pankrotistus 173 ettevõtet ja vabaühendust • Õigusaktid • Krediidiinfo: Pankrottide tase endiselt väga kõrge • Pankrotiavalduste hulk kasvas esimesel poolaastal hüppeliselt • Pankrotimeistrite elu läheb kibedaks • Likvideerimise viisid • Pankrotihüvitis töötajatele • Finantskriisi juhtimise meetodid • Saneerimine • Mis on maksejõetus? • Pankrotimenetluse organid • Ärikeelud