|
|
|
|
|
Ettevõtjale olulisemad muudatused õigusaktides 2011 algusest
Alljärgnevalt lühikokkuvõtted nendest muudatustest, mis on kindlasti ettevõtjatele olulised. Muudatuste jõustumine 01.01.2011.
Maksukorralduse seadus
Maksukorralduse seaduses tehakse mitmeid muudatusi ja täpsustusi, mille eesmärgiks on eelkõige regulatsiooni efektiivsus halduskoormuse vähendamine. Seoses dokumentide kättetoimetamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu muudetakse seda, et dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks nüüdsest 10 päeva möödumisel selle avaldamisest.
Maksukohustuslased on uuest aastast kohustatud maksuhaldurile viimase nõudmisel esitama elektroonilisel kujul säilitatavad dokumendid rahandusministri poolt ettenähtud kujul nn standardse auditfailina. Muutub ka maksuvõla avaldamise kord. Maksuvõla avalikustamist lubatakse edaspidi üksnes siis, kui haldusakti täitmist ei ole peatatud, haldusakti vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Maksumenetluses tõendite kogumine vaatlusega muutub selliselt, et vaatlusest ei pea ette teatama, kui etteteatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist.
Muudatused puudutavad muu hulgas ka maksusummade intressiarvestust. Näiteks ei arvestata tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi edasi enam juhul, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Maksuhaldur on jätkuvalt kohustatud arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi. Viimatiöeldu osas muutub uuest aastast see, et intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel. Lisaks eeltoodule täpsustatakse enne rahalise nõude või kohustuse määramist tehtavate täitmist tagavate toimingute sooritamise regulatsiooni.
Käibemaksuseadus
Käibemaksuseaduses tehakse mitmed olulised muudatused, mille eesmärgiks on muu hulgas maksupettuste vähendamine ja väikeettevõtjate olukorra soodustamine. Nii täiendatakse seadust nt kinnisasja ja metallijäätmete käibemaksuga maksustamise ning kassapõhise käibemaksuarvestuse erikordadega. Seni kehtinud erikorda võrgu kaudu edastatava elektrienergia käibe tekkimise koha määramisel kohaldatakse uuest aastast ka soojus- ja jahutusenergiale.
Muudatuste kohaselt käsitletakse maksuvaba käibena spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida osutab füüsilisele isikule ka sihtasutus. Varasemalt kehtis selline kord üksnes mittetulundusühingute osas.
Täiendavalt laiendatakse registreerimiskohustuse piirmäära arvestuse hulka arvatavate tehingute loetelu. Lisaks eeltoodule täpsustatakse veel välisriigi isiku käibemaksukohustuslasena käsitlemise, aktsiisikauba käibemaksustamise ning ühendusesisese käibe aruandluse regulatsiooni.
Ühendusesisese käibe aruanne tuleb alates 1. jaanuarist esitada maksuhaldurile kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Varasemalt tuli seda teha kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Ühtlasi täpsustatakse, millal transpordivahendi rendi ning restorani ja toitlustusteenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning käibemaksu tasumise kohustust maksukohustuslase registrist kustutamisel ning uue transpordivahendi Eestisse toimetamisel.
Kassapõhise käibemaksu arvestamisega seotud muudatusi ning käibedeklaratsiooni esitamisega seotud muudatusi on selgitanud Maksu- ja Tolliamet.
Tulumaksuseadus
Tulumaksuseaduse uus redaktsioon toob 1. jaanuarist kaasa mitmeid muudatusi ja täiendusi, mis puudutavad väga erinevaid tulumaksuga maksustamise aspekte. Näiteks muudetakse intressi tulumaksuga maksustamist. Edaspidi maksustatakse ka intress, mis osaliselt või täielikult sõltub väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest või mida saadakse raha hoiustamise eest investeerimiskontol.
Lisaks täiendatakse seadust sätetega, mis reguleerivad finantsvaralt saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust ja investeerimiskonto avamise korral tekkivat tulumaksukohustust. Investeerimiskonto kohta saab täpsemalt lugeda Rahandusministeeriumi kodulehelt leitavast investeerimiskonto juhendist. Täiendavalt muudetakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustushüvitise tulumaksuga maksustamist.
Muudetakse ka väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamist, tulumaksu kinnipidaja kohustusi ja tuludeklaratsiooni esitamise korda.
Lisaks eeltoodule muudetakse seadust selliselt, et oleks tagatud võrdne kohtlemine Eesti ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) osalisriikide residentidele, mis tähendab teatavate maksusoodustuste kaotamist residentide suhtes või nende laiendamist ka teiste EMP lepingu osalisriikide residentidele ning mitteresidendilt saadud tulule.
Elukoha müügist saadava tulu maksuvabastuse ulatusele seatakse piirang, mille kohaselt on maksuvabastust kasutades võimalik kahe aasta jooksul müüa üks elukoht.
Lisaks eeltoodule muudetakse erisoodustuselt tulumaksu maksmise regulatsiooni (nt aktsiaoptsioonide osas).
Ühtlasi täpsustatakse muudatustega, et tulumaksuvabad on üldjuhul ainult otsese varalise kahju hüvitamisel saadud summad. Olulise muudatusena tuleb mainida ka seda, et seotud isikute ringi arvatakse uuest aastast ka elukaaslane. Regulatsiooni lisatakse siirdehinna, turuväärtuse ja mitteresidendi püsiva tegevuskoha mõisted ning täiendavad tunnused, millal juriidilist isikut ei käsitleta madala maksumääraga territooriumil asuvana. Sätestatakse, et elatis (ka elatisabi) ei ole maksustatav tulu.
Lisaks täpsustatakse maksumaksja teavitamiskohustusi (sh deklaratsiooni esitamisega seonduvaid asjaolusid), kingituste ja annetuste tulumaksusoodustuse regulatsiooni ning ühise tuludeklaratsiooni esitamise sätteid.
Näiteid TSD täitmisega seotud muudatustest on avaldanud Maksu- ja Tolliamet
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
1. jaanuarist tõuseb tubakaaktsiisimäär ning muutub ka maksumärgi kujundus. Detsembri lõpus vastu võetud seadusemuudatused lubavad müüa vana maksumärgiga sigareid ja sigarillosid veel 12 kuu jooksul, teiste maksumärgistatud tubakatoodete puhul tuleb järgida aga 3-kuulise müügipiirangu põhimõtet ehk neid tooteid millel vana maksumärk võib müüa kuni märtsi lõpuni.
Äriseadustik
Peamiseks muudatuseks on osühingu asutamise võimaldamine ilma sissemakset tegemata - kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma, vaid millalgi hiljem.
Lisaks kaotatakse äriseadustikust vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoha kohustus Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis ning kehtestatakse nõue vaid ühele Eestis asuvale kontaktaadressile. Lisaks vähendatakse ühinguõiguslike dokumentide vorminõudeid, audiitori kaasamise kohustust, lihtsustatakse osa võõrandamisel seadusjärgse ostueesõiguse regulatsiooni ning kaotatakse ära juhatuse liikme ametiaja tähtajalisus.
Riigihangete seadus
Suurem osa riigihangete seaduse muudatustest jõustus juba 2010. aasta suvel, kuid § 38 ja 1312 muudatused jõustuvad nüüd 2011.aasta algusest. Paragrahvi 38 lõike 1 punkti 4 ja lõike 11 muudatused täpsustavad pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise tingimusi.
Nimelt on sätestatud, et kui pakkujal on kohaliku maksu või sotsiaalmaksuvõlg või tasumata maksusummalt intress üle 100 euro või ajatud maksuvõlg rohkem kui kuueks kuuks eemaldatakse ta hankemenetlusest.
Samuti on täpsustatud, et hankemenetlused ja vaidlustused, milles hankemenetlus on alustatud enne 1. jaanuarit 2011 viiakse läbi senikehtinud nõuetest lähtuvalt.
Mahukad muudatused võttis Riigikogu vastu ka alles hiljuti (16.12). Vastav seaduse jõustub küll tervikuna 1. jaanuarist, kuid paljude muudatuste jõustumiseks on jäätud ka 1 kuni 2 aastane periood. Nendest muudatustest saab lugeda lähemal ka Rahandusministeeriumi kodulehelt
Audiitortegevuse seadus
Värskete muudatuste kohaselt tuleb meeles pidada, et raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus ning mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest.
Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik ülejäänud sihtasutustele, mille müügitulu või tulu ületab 15 000 eurot või varad bilansipäeva seisuga kokku ületavad 15 000 eurot.
Samas mõjutavad ettevõtjaid kindlasti enamgi need muudatused, mis kevadel jõustunud audiitortegevuse seaduses rakenduvad 1. jaanuarist ja puudutavad 2010. majandusaasta aruannete auditeerimist või ülevaatust.
Audiitortegevuse seaduse §-des 91 ja 92 sätestatu jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril, kehtides majandusaasta aruannete aruandeperioodide kohta, mis algavad 2010. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Seoses sellega muutub senine audiitorkontrolli kohustuse künnis.
Nii on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
-
1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;
-
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;
-
3) keskmine töötajate arv 30 inimest.
Samuti on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
-
1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;
-
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot;
-
3) keskmine töötajate arv 90 inimest.
Eesti on esimene riik Euroopas, kus senise auditi audiitorteenuse kõrvale tuuakse õigusruumi ka ülevaatuse audiitorteenus.
Kui seaduses ei ole sätestatud teisti, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi:
-
1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
-
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot;
-
3) keskmine töötajate arv 15 inimest.
Samuti on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
-
1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot;
-
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot;
-
3) keskmine töötajate arv 45 inimest.
Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Lisatud: 03-01-2011
|
Tagasi
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasutajale 
Teha koduleheks
Lisada lemmikusse
Sisukaart
RSS