Euro kasutuselev�tt m�jutab paratamatult kogu maksuarvestust ja raamatupidamist. K�llap on seet�ttu ka p�hjendatud, et just sellest valdkonnast esitatakse t�na k�ige enam k�simusi.�
�

Mis valuutas esitada andmeid maksuarvestuses p�rast 1. jaanuari 2011?

�

Eelneva perioodi andmete v�ljendamisel/deklareerimisel l�htutakse p�him�ttest, et k�ikide toimingute puhul peetakse arvestust algses valuutas. Krooniperioodi aruandlus esitatakse kroonides ning Maksu- ja Tolliamet (MTA) teeb �mberarvestuse eurodesse konverteerimis- ja �mardamisreegleid arvestades ise (v.a juhul, kui esialgne arvestus oli juba tehtud eurodes). Ettev�tja jaoks toimub seega nn €-p�eval j�rsk �leminek – alates 1. jaanuarist tuleks ettev�tte raamatupidamises algandmed sisestada juba eurodes, sest deklaratsioon, mis esitatakse selle perioodi kohta peab olema eurodes.

�

Mis valuutas esitan jaanuaris maksudeklaratsioonid?

�

Krooniperioodi (kuni 31.12.2010) kohta koostatud deklaratsioonid esitatakse ja parandatakse kroonides, s�ltumata sellest, et deklaratsiooni esitamise ajal kehtib juba euro. Ka MTA on oma kodulehel selgitanud, et kogu aruandlus ja k�ik arveldused MTA-ga, st deklaratsioonide (k�ibedeklaratsioonide, tollideklaratsioonide jms) esitamine (sh arvutusk�ik) ja parandamine (sh �mberarvestused) toimub maksustamisperioodil k�ibel olnud valuutas. Arvestusk�ik tehakse kroonides ning tagastamisele v�i tasumisele kuuluv summa arvestatakse eurodesse vastavalt �ldistele konverteerimis- ja �mardamisreeglitele.

N�iteks esitatakse 2010. aasta detsembri eest 2011. aasta jaanuaris esitatav deklaratsioon kroonides, kuid reaalne raha�lekanne MTA-le (v�i maksutagastus) toimub juba eurodes.

�

Kuidas toimub maksusummade �mardamine?

�

Maksusummade deklareerimisel tuleb alates 1. jaanuarist (europerioodi kohta) need �mardada �ldiste �mardamisreeglite j�rgi �he eurosendi t�psuseni. Kui praegu �mardatakse k�ik maksusummad deklaratsioonidel t�iskroonideks, siis europerioodi kohta deklaratsioonide esitamisel �mardatakse tasumisele kuuluv maksusumma �he eurosendi t�psusega. (vastavalt 1. jaanuarist 2011 kehtima hakkava maksukorralduse seaduse �-le 97 „Summade �mardamine"). Jaanuarist muutub kehtestuks n�iteks sotsiaalmaksuseaduses olev s�te, mille kohaselt sotsiaalmaksu summa �mardatakse t�iskroonideks ning samuti muutub kehtetuks tulumaksuseaduse s�te, mis �tleb, et tasumisele v�i tagastamisele kuuluv tulumaks arvutatakse t�iskroonides. Eurodes arvestades tuleb arvestused teha 1 eurosendi t�psusega.

Eelneva perioodi (krooniperioodi) andmete deklareerimisel v�i deklareeritud andmete parandamisel europerioodil, l�htutakse p�him�ttest, et k�ikide toimingute puhul peetakse arvestust algses valuutas. Seega esitatakse krooniperioodi deklaratsioonid ja/v�i nende muudatused t�iskroonides, kuid Maksu- ja Tolliameti arvestuses kajastatakse maksusummad konverteeritult, eurosendi t�psusega (seda teeb s�steem automaatselt).

�

Kuidas tasuda kroonides m��ratud trahvid, maksuotsused deklaratsioonid?

�

Mistahes varasema perioodi (enne 1. jaanuari 2011) kohta m��ratud ja m��ratavad rahalised kohustused arvestatakse kroonides. �mberarvestus eurodesse tehakse tasumisel, tavaliste konverteerimise ja �mardamise reeglite j�rgi. Maksusummat MTA-le �lekanda saab seega alates 1. jaanuarist ainult eurodes. Ettemaksukonto saldo konverteeritakse �lemineku hetkel eurodesse samuti �ldiste konverteerimis- ja �mardamisreeglite alusel.

�

Mis saab ajatamisgraafikutest?

�

Enne €-p�eva koostatud ajatamisgraafikud arvestatakse automaatselt eurodesse �ldiste konverteerimis- ja �mardamisreeglite j�rgi. Uut graafikut ei s�lmita. Alates jaanuarist v�ljastatakse ajatamisgraafikud eurodes. K�mme p�eva enne €-p�eva MTA ajatamisgraafikuid ei v�ljasta.

�

Kas krooni maksum�rgiga tooteid v�ib m��a ka p�rast €-p�eva?

�

Jah, toodetel enne euro tulekut kroonides olnud maksum�rgid v�ib k�ibes �ra kasutada. Maksum�rgil kroonides v�ljendatud summa arvestatakse eurodesse �ldiste konverteerimisreeglite j�rgi.

�

Millised muudatused on seoses erisoodustustega?

�

Maksude tasumisel kehtivad �ldised deklareerimise ja tasumise reeglid. Maksusummad v�i maksusumma arvestamise aluseks olevad summad, mis on fikseeritud seaduses on seal j�tkuvalt, kuid alates 1. jaanuarist kehtivad tulumaksuseaduses uued ja eurodes toodud v��rtused. N�iteks saab v�lisl�hetuse p�evaraha piirm��raks 32 eurot (praegu 500 krooni). Uueks majutuskulu piirm��raks saab v�lismaal 128 eurot (praegu 2000 krooni) ja Eestis 77 eurot (praegu 1200 krooni). T��andja s�iduauto kasutamisel eras�itudeks saab olema erisoodustuse arvutamise aluseks maksimaalselt 256 eurot (praegu 4000 krooni). Isikliku s�iduauto t��s�itudeks kasutamise h�vitise maksuvaba piirm��r, juhul kui arvestust ei peeta, saab olema kuni 64 eurot kuus (praegu 1000 krooni) ning arvestuse pidamise korral 0,30 eurot km kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus (praegu 4 krooni km kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kuus).

�

Milline saab olema �ldine maksuvaba tulu eurodes ja alampalk?

�

�ldise maksuvaba tulu (praegu 27 000 krooni aastas ja 2250 krooni kuus) suuruseks saab 1728 eurot aastas ja 144 eurot kuus. T��tasu alamm��raks saab 1,73 eurot tunnis ja 278,02 eurot kuus, t�ist��ajaga t��tamise korral (praegu 27 krooni tunnis ja 4350 krooni kuus).

�

Milline on �ldine konverteerimis- ja �mardamisreegel?

�

�mberarvestamine eurodesse toimub Eesti kroonides avaldatud v��rtuse jagamisel 15,6466. Saadud tulem �mardatakse 1 sendi t�psusega kolmanda koha j�rgi p�rast koma. Kui kolmas koht p�rast koma on 5 v�i suurem number, �mardatakse �mberarvestatud v��rtus �lespoole. Kui see on v�iksem, �mardatakse allapoole.

N�iteks: Kui eurodesse soovitakse arvestada 328,50 krooni, siis tuleb teha j�rgnev tehe:

328,50 krooni jagada 15,6466 = 20,994977 eurot. Seej�rel tuleb saadud summa arvestada 1 eurosendi t�psuseks, v�ttes arvesse vaid kolmandat kohta p�rast koma 20,994977. Kui kolmas koht p�rast koma on 4 v�i v�iksem number, �mardatakse �mberarvestatud v��rtus allapoole. Seega �mardamine 1 sendi t�psuseni oleks n�ite korral 20,99 eurot. Sama reeglit tuleb kasutada ka hindade kahes v��ringus n�itamisel.

�

Mis juhtub pangakontol olevate Eesti kroonidega ja lepingutega euro tulekul?

�

Teie arvelduskontot haldav pank muudab 1. jaanuaril Eesti krooni arvelduskonto- ja laenuj��gid automaatselt ja teenustasuta eurodesse, kursi 15.6466 alusel. K�ik tehingud, mis on teostatakse alates 1. jaanuarist 2011, kajastatakse eurodes. Ka olemasoleval euro arvelduskontol ja selle tingimustes midagi ei muutu. Ehk siis eurod j��vad kontole nii nagu on, neid ei konverteerita.

�

Mis saab Eesti krooni arvelduskontoga?

�

Kontoraha puhul �leminekuperioodi ei ole, st 1. jaanuaril toimub j�rsk �leminek. Krooni kontoraha konverteeritakse 1. jaanuaril �heaegselt ning t�ies ulatuses eurodeks. K�ik tehingud, mis teostatakse alates 1. jaanuarist 2011, kajastatakse eurodes.

�

Mis kursiga vahetatakse kroonid eurodeks?

�

Enne 1. detsembrit toimub konverteerimine kommertskursiga, aga alates 1. detsembrist saab kroone eurodeks vahetada teenustasudeta ametliku keskkursiga: �ks euro = 15,6466 krooni. See on ametlik keskkurss, mida peavad kasutama nii pangad, kaupmehed, riigiasutused kui ka k�ik teised.

�

T�iendavate k�simuste korral on soovitav k�lastada euroveebi internetis www.euro.eesti.ee. Seal on olemas konkreetselt ettev�tjale suunatud alamrubriik, kus saate muuhulgas vastuseid ka raamatupidamisega seotud k�simustele, mis k�ik on esitatud v�ga lihtsas k�simuste-vastuste vormis.

Samuti on Maksu- ja Tolliamet avaldanud oma kodulehel www.emta.ee euro kasutuselev�ttu puudutava rubriigi, kus on muuhulgas n�ha euro ja krooni v�rdlustabel just maksuseaduste kontekstis.

�

Mait Palts

Poliitikakujundamise- ja �igusosakonna juhataja
Eesti Kaubandus-T��stuskoda



Tagasi