|
Majandusterminite sõnastik
Alljrgnevad terminid on lahtiseletatud majanduslikust kontekstist lhtuvalt ning meldud asjasthuvitatutele enesetiendamiseks. Paljusid siin esitatud terminitest kasutatakse ka vljaspool majandusvaldkonda ning mnel juhul vivad nad mingis muus valdkonnas omada teistsugust thendust, kui siinkohal on vlja toodud.
aazio - positiivne kursivahe
abandonatsioon - kindlustatud omandi loovutamine kindlustusandjale kindlustussumma katteks
abandoon - loobumine oma igustest kindlustatud varale
abrasioon - mntide kaalu vhenemine kulumise tttu raharingluses
absoluutse tulu hpotees - hpotees, mis ksitleb tarbimist lhiajaliselt sltuvana jooksvate tulude absoluutsest suurusest
adekvaatsus - tielik vastavus, sisult kattumine
agenditeooria - teooria, mille jrgi ei alustata mitte turust ega ettevtte ritegevusest, vaid legaalselt slmitud ja omanike igustel phinevatest lepingutest. Ettevte vib pankrotti minna vi ise oma tegevuse lpetada, kuid kehtima jvad ritehingute lepingud (uute ja vanade partnerite vahel)
akreditiiv - makseksund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenhtud tingimustel; importri korraldus importri pangale reserveerida raha eksportri kasuks ja teostada arveldus eksportrile ettenhtud tingimustel; ostja poolt mja kasuks avatav arve, mis avaneb mjale nutud dokumentide esitamisel
aktiivne kauba(ndus)bilanss - riigi kaubavahetuse seis, kus eksport letab importi
aktiivne raha - raharingluses olevad maksevahendid
aktiva - omand, millel on vrtus vahetuse seisukohast; ettevtte varad
aktsess - lisakohustus
aktsia - omandiigust tendav vrtpaber; dokument, mis mrab selle omaniku osa ettevtte phikapitalis ning omaniku igused ja kohustused aktsiaettevttes
aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul
aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv igus osta vi ma aktsiaid mratud ajal mratud hinnaga
aktsiaportfell - kik hele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad
aktuaar - kindlustustehniliste eraldiste arvutaja
akumulatsioon - sissetulekute, intressi ja muude vahendite lisamine phikapitalile investeerimiskapitalina; rahaliste vahendite kogumine
al corso - kehtiva kursi jrgi
al pari - vrtpaberi brsikursi vrdumine nominaalvrtusega
aleatoorne - riskantne
Altmani vrrandid - majandusteadlase Altman poolt vljapakutud vrrandid ettevtte pankroti prognoosimiseks; kesoleval ajal kasutatakse vrrandi erikujusid vikeettevtluse tarbeks, trootmisettevtte jaoks jne. ks levinumaid vrrandi kujusid on 1,2X1+1,4X2+3,3X3+0,6X4+0,99X5, kus X1 on puhas kibekapital / varad; X2 on jaotamata kasum / varad; X3 on rikasum / varad; X4 on aktsiate turuvrtus / aktsiate bilansiline vrtus; X5 on mk / varad. Altmanni vrrandid on kllaltki tpse prognoosimisvimalusega igustanud oma kasutamist peamiselt USA-s mningates majandussektorites. Eesti tingimustes ei oma vrrandid hest usaldatavust ja on seetttu vhemkasutatavad.
alternatiivkulu - ohverdatud alternatiivse vimaluse vrtus
amballaz - pakkimiskulud
ameerika optsioon - igus sooritada vrtpaberitehing ennethtaja saabumist
anals - ksitlemis- vi uurimisviis, mis toimub mingi tervikliku objekti koostisse kuuluvate elementide vi objekti olemuse, tekke phjuste jne. mistmiseks thtsate omaduste ksteisest eraldamise teel
annuiteet - kindla suurusega maksete lplik jada laenu tagasimaksmiseks
antreprenr - eraettevtja, kes korraldab teatri- tsirkuse jm meelelahutusliku sisuga etendusi
aport - raha asemel panustatavad mitterahalised vahendid
arbitraazhindade teooria - aktsiatulu ja riski seostav teooria, mille kohaselt vrtpaberitelt saadav tulu erineb oodatavast, kui ettengematult muutub majandusharu toodang, inflatsioonitempo, intressimrade struktuur
arvelduskrediit ehk lekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel
assignaat - isik, kes maksab makseksundi jrgi
assignatsioon - makseksund
autarkia - toimetulek omavahenditega, riikide rahuldumine oma ressurssidega ja sellega kaasnev sisse- ja vljaveo piiramine
avaal - kendus
avalikkuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis vimaldab saada raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse kasumist (kahjumist) ige ja usaldusvrse levaate; aruannetes peavad kajastuma ka varade ja kohustuste hindamist mjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupeva ja aruande koostamispeva vahemikul
avalist - veksligarant
avanss - ettemakse
avansseerima - ette maksma
avansseeruma - teenistusredelil edasi liikuma, paremale ametikohale tusma
aviis - kirjalik teade kauba vi veksli saatmise vi rahaliste vahendite lekandmise kohta
avuaarid - deposiidid vlispankades
bonifikatsioon - hvitus juhuks, kui kaup on varem kokkulepitust parem
boniteet - maksevimelisus
broking - vrtpaberite vahendus
brutokasumi osathtsus netokibes (%) - brutokasum * 100 / realiseerimise netokive
brs - kauba, vrtpaberite vi vlisvaluuta hulgiturg, mis vahendab majanduses ringlevate vahendite mberjaotamist majandusharude ning omanike vahel
brsipagi - kursside kktus ootamatute teadete mjul
CFR - tarneklausel, ingl.k. Cost and Freight, st mja peab slmima oma kulul veolepingu kauba veoks sihtsadamani. Samas kauba kadumise ja kahjustamise risk ning sellega seonduvad lisakulud lhevad mjalt ostjale le lastimissadamas hetkel, kui kaup letab laeva reelingu (meldud kasutamiseks laevaveol)
CIF - tarneklausel, ingl.k. Cost, Insurance and Freight, st mja peab slmima oma kulul veolepingu kauba veoks sihtsadamani ja muretsema merekindlustuse vastavalt ostjal lasuvale kauba kadumise vi kahjustamise riskile veo ajal (meldud kasutamiseks laevaveol)
CIP - tarneklausel, ingl.k. Carrige and Insurance Paid to (named place), st mja peab slmima veolepingu kauba veoks nimetatud sihtkohani ostja maal ning kindlustama kauba ostja kasuks veo ajal
CPT - tarneklausel, ingl.k. Carrige Paid To (named place), st mja tasub kauba veoraha nimetatud sihtkohani. Kauba kadumise ja kahjustamise risk, samuti kik muud kaubaga seonduvad, kuid veolepinguga mitteseotud kulud lhevad mjalt ostjale vahetult prast seda, kui kaup on antud vedaja ksutusse
DAF - tarneklausel, ingl.k. Delivered At Frontier , st mja on oma tarnekohustuse titnud, kui eksporditolli lbinud kaup on tehtud ostjale kttesaadavaks nimetatud kohas ja punktis piiril, kuid enne teise maa tollipiiri
debentuur - obligatsioon, millel puudub materiaalne tagatis ja mis seetttu phineb lootusel, et vljaandja on suuteline ja tahteline seda lunastama
debitoorne vlgnevus - vlglastelt saadaolev vlasumma
deflatsioon - langus hinnatasemes, mille tagajrjel tuseb ostujud; kibel oleva sularaha vhendamine raha ostuvime tstmiseks ja hindade taseme alandamiseks
dekort - mahahindlus alavrtuslikkuse tttu; hinnaalanduse arve kohesel tasumisel
depooveksel - kohustuse tagatiseks deponeeritud veksel
DEQ - tarneklausel, ingl.k. Delivered Ex Quay, st mja on oma tarnekohuse titnud, kui ta on teinud importtolli lbinud kauba kttesaadavaks nimetatud sihtsadama kail (meldud kasutamiseks laevaveol)
derivatiiv - tuletisvrtpaber, mis testab seda, et vrtpaberi omanikul on igus ja/vi kohustus tulevikus kelleltki osta vi kellelegi ma teisi vrtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga
DES - tarneklausel, ingl.k. Delivered Ex Ship, st mja on titnud oma tarnekohustuse, kui ta on teinud kauba ostjale kttesaadavaks laeva pardal nimetatud sihtsadamas (meldud kasutamiseks laevaveol)
devalvatsioon - rahakursi alandamine valuutade vi kulla suhtes; rahahiku vrismetallisisalduse vhendamine
deviis - maksevahend valuutas; vlisrahas antud veksel, tshekk, makseksund
DDP - tarneklausel, ingl.k. Delivered Duty Paid, st mja kannab kik kulud alates kauba valmistamisest kuni kauba kttetoimetamiseni ostjale (mistttu DDP-klausli kasutamise puhul on kauba hind ja lepingu summa maksimaalne)
DDU - tarneklausel, ingl.k. Delivered Duty Unpaid, st mja lessanne (juhul kui klauslile pole lisatud laiendeid) on tita kik tolliformaalsused kauba ekspordil ja, kui vaja, ka kauba transiitveol lbi kolmanda maa; ostja lessanne on tita kik impordi tolliformaalsused
diskonteerimine - veksli mmine pangale enne thtpeva saabumist; nominaalvrtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses mgitehingu ennethtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku vrtuse mramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt
diskontomr ehk oodusemr - diskontoprotsent; riigipanga poolt kehtestatud intressi allahindluse mr; mjutab diskontopoliitika vekslikurssi, hindade taset, raharinglust, vliskaubandust, ettevtluskasumit, kapitali liikumist
diskontovlakiri - vlakiri, millelt vlausaldaja saab tulu ostuhinna ja nimivrtuse vahena
dokumentaarakreditiiv - makseviis, mille puhul maksja pank vtab lepingulise kohustuse tasuda raha lepingutingimuste titmist testavate dokumentide esitamisel makse saaja poolt
emissiooni kasum - vrtpaberite emissiooni lbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui vrtpabereid makse nimivrtusest krgema hinnaga
emissioonikurss - emiteeritavate vrtpaberite emissioonihind, aktsiate mrkimishind vi vljalaskehind
ettemaksed hankijatele (pevades) - ettemaksed hankijatele / (realiseeritud toodete kulu / 360)
evalvatsioon - vrtuse vi hinna mramine
EXW - tarneklausel, ingl.k. Ex Works, st mja kohustus on teha kaup ostjale kttesaadavaks oma territooriumil. Ostja peab kauba ise ra vedama ning ta peab kandma kaubaga seonduvad kulud ja riskid alates mja territooriumist
faktooring - tehing, mille puhul toimub debitoorse vlgnevuse (nudeiguse) ost vi mk
FAS - tarneklausel, ingl.k. Free Alongside Ship, st mja on oma tarnekohustuse titnud, kui ta on paigutanud kauba nimetatud lastimissadamas kaile piki laeva parrast - sellest hetkest lhevad kik kaubaga seonduvad kulud ja kauba kadumise vi kahjustamise risk mjalt le ostjale (meldud kasutamiseks laevaveol)
FCA - tarneklausel, ingl.k. Free Carrier, st mja on oma tarnekohustuse titnud, kui ta on andnud kauba le ostja poolt nimetatud vedajale eelnevalt nimetatud kohas - sellest hetkest lhevad kik kaubaga seonduvad kulud ja kauba kadumise vi kahjustamise risk mjalt le ostjale
finantsinstrument - finantseerimise eesmrgil kasutatav finantseerimise vahend
finantseerimisasutus - finantsasutus, milline vib osutada finantsteenuseid, vlja arvatud hoiuste vastu vtmine ja laenu andmine
finantssuhtarvud - suhtarvud, mida kasutatakse finantsaruande tugevate ja nrkade kohtade vljaselgitamiseks ja kahe vi enama firma aruannete vrdlemiseks, on finantsanalsi peamiseks instrumendiks.
finantsvimenduse kordaja (kordades) - keskmine vara / keskmine omakapital
firmavrtus ehk goodwill - ettevtte vrtus teise ettevtte vi isiku jaoks; ettevtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevtte positiivses imagos, tuntud nimes, risidemetes, klientuuris jne
FOB - tarneklausel, ingl.k. Free On Board, st mja on oma tarnekohustuse titnud, kui kaup on letanud laeva reelingu nimetatud lastimissadamas - sellest hetkest lhevad kik kaubaga seonduvad kulud ja kauba kadumise vi kahjustamise risk mjalt le ostjale (meldud kasutamiseks laevaveol)
fondiemissioon - aktsiaettevtte vaba omakapitali suunamine aktsiakapitali tiendamiseks, fondivljalase
forward-kurss ehk thtajakurss - kurss, millega sooritatakse etteostu(mgi)tehing. Kui thtajakurss on hetkekursist krgem, eldakse, et thtjakurss on hetkekursi suhtes preemiaga, kui madalam, siis diskontoga.
forward-tehing - finantsvara etteost vi -mk; tulevikutehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus mma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (summad ei ole piiratud ja tagatist ei nuta)
franko - saatmiskuludest vaba
frantsiis - tehing, millega kasutamisigus loovutatakse honorari eest teisele isikule
futuur - tuletisvrtpaberi liik; tuleviku tehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus mma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha ma)
gratifikatsioon - erakorraline lisatasu
haldur - finantsinstitutsioon, mis hoiab, hooldab ja silitab investori vrtpabereid
haldus - panga teenus, mis tagab kliendi varade silitamise ja otstarbekate vrtpaberitehingute teostamise; suhe pangaga, kus pank teostab kliendi omanditehinguid vastavalt omaniku ettekirjutusele
halduskonto - konto, millel hoitakse kliendi poolt haldamiseks antud omandit
hankijatele vla tasumise aeg (pevades) - vlad hankijatele / (realiseeritud toodete kulu / 360)
hea raamatupidamistava (Eesti mistes) - rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse phimtetele tuginev raamatupidamistava, mille phinuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri mrustega ning mida tiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna soovitused.
hedging - valuutakursside, intressimrade, aktsiahindade langusest tulevate kahjude eest kindlustamine; julgestustehing
HELIBOR - Soome panga poolt arvutatud teatud kindla arvu suurema panga intressimrade keskmine, mis avaldatakse igal tpeval kell 13.00
hpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse vrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja lejva osaga tagastatakse laenu
hpoteegikrediit ehk hpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hpoteegi vljaostmise igus ning taasomandamise vimalused
INCOTERMS - unifitseeritud reeglid kaupade ostu-mgi lepingute tingimuste tlgendamiseks (reglementeerib suure osa rahvusvahelise mgilepingu tingimustest ja poolte kohustustest)
indeksvrtpaber - optsioon vi futuur, mille hinna mrab brsiindeksi kikumine
indossaat - veksli vastuvtja indossamendi alusel
indossament - siirmispealdis; edasiandmispealkiri veksli prdel, mis tendab veksli siirdumist teisele isikule
indossant - veksli edasiandja, kes kirjutab veksli prdele siirmispealdise; isik, kes kannab omandiiguse le helt isikult teisele indossamendi kaudu
inkasso - raha sissenue; kliendil saada oleva summa sissenudminepanga poolt veksli vi muu dokumendi alusel ja sissenutud summade kliendi pangakontole kandmine
insolvents - maksejuetus, suutmatus varaliselt kiki kohustusi tielikult katta
interimaktsia - ajutine aktsia; dokument, mis annab iguse tasuta osalusele aktsiate uues emissioonis
intress - tasu raha kasutamise eest
intresside kattekordaja (kordades) - (maksueelne kasum + intressikulu) / intressikulu
intressikonto - hoiukonto, millelt makstakse intresse iga pev, iga ndal, iga kuu vi muu ajaperioodi kaupa
intressimr - raha hind ehk hind ressursside kasutamise iguse loovutamise eest
intressiperiood - intresside maksmise sagedus
investitsioon - pikaajalise kasusaamise eesmrgil tehtud kapitalimahutus
John Doe - nimi, mida kasutatakse USA lepingutes isikute thistamiseks, kelle nime ei teata vi ei teadvustata
jooksev konto - arvelduskonto; konto, millel kajastatakse kik jooksvad arveldused
jooksev kurss - iga tehingu kohta eraldi noteeritud kurss
jrelaudit - toimunud auditi objektiivsust hindav audit
jrjepidevuse ja vrreldavuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus raamatupidamises kasutatakse jtkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja aruandeskeeme
jtkuvuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus majandusksust ksitletakse jtkuvalt tegutseva organisatsioonina, mis on eelduseks phivara vrtuse osakaupa amortiseerimiseks, pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks
kahekordne finantseerimine - laenu saamine kahest allikast sama tagatisega
kapitaliseerituskordaja (koefitsient) - pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital)
kapitalitootlus maksueelse kasumi ja intressikulu jrgi (%) - (maksueelne kasum + intressikulu) * 100 / keskmised (omakapital + vlakohustused + pikaajalised kohustused)
kapitalitootlus puhaskasumi jrgi (%) - [puhaskasum + intressikulu (1-0,26)] * 100 / keskmised (omakapital + vlakohustused + pikaajalised kohustused)
kassaphine arvestusprintsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus majandustehinguid kajastatakse siis, kui on raha tegelikult laekunud vi tegelikult tasutud
kaveerima - kendama, vlgade eest vastutama
klientuurihlmavus - vrtpaberite omaduste oletatav mju investeerijatele, mille kohaselt need, kes vajavad pidevat tulu, investeerivad suuri dividende silmas pidades; makse vltivad investeerijad eelistavad aga vikest dividenditulu, kuid suuri kasumeid
kliiring - vastastikune vlakohustuste tasaarveldus; sularahata tasaarveldus
kohtukonto - kohtu ettekirjutuste alusel toimiv konto, mida kasutatakse niteks testamendi kinnitusel, eestkoste puhul
kommunaalobligatsioon - munitsipaliteedi vlakiri
kompradoor - lesostja, vaheltkaupleja
konservatiivsuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult; kui on teada vi on tenoline, et varade reaalvrtus on madalam raamatupidamises kajastatud vrtusest, siis tuleb need alla hinnata; htlasi tuleb arvesse vtta kik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused
konto - sstemaatiline ksus, kus leiavad kajastamist kik raamatupidamistehingud
kontsessioon - lepinguline luba ekspluateerida riigile kuuluvaid varasid vi sooritada riigis tid kokkulepitud tingimustel
konversioon - vlatingimuste muutmine vlgniku huvides; riigivla mberkorraldamine intressimra vhendamise vi vla tasumisthtaja pikendamise teel; vrtpaberite vahetamine aktsiate vastu; vrtpaberite mberarvestamine hest valuutast teise; laenu tagastamise thtaja uuendamine
korrelatsioon - nhtuste vastastikune sltuvus ehk suhe, mille tttu muutused hes nhtuses kutsuvad esile ka muutused teises nhtuses
krediidiasutus - finantsasutus, millisel on igus vtta vastu rahalisi hoiuseid ja anda laene
krediidiliin - leping panga ja kliendi vahel, milles pank nustub teostama kliendile krediidi arvelt makseid kokkulepitud maksimumsummani, tasudes intressi tegelikult kasutatud summadelt
krediidireiting - krediidivime hinnang
krediidirisk - krediidi mittetasumise tenosus
krediidivime - kliendi vime saada krediiti tulenevalt eelnenud ja kesolevast krediiditegevusest
kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis nitab mille jaoks on ettevttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse ksikute toodete likes ning lesanne on vlja selgitada kigile ettevtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tootehiku kohta
kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis nitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad
kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis nitab, missugused kulud (liikide likes) on ettevttes tehtud
kupongvlakiri - vlakiri, mille omanik saab laenuvtjalt intressi perioodiliste intressimaksete kujul
kurtaaz - tasu maaklerile
kurtjee - maakler
kendaja - isik, kes vtab kohustuse vlgniku eest vlg tasuda; garant
kibekapitali kibekordaja (kordades) - realiseerimise netokive / (keskmine kibevara - keskmised lhiajalised kohustused)
kibekapitali osathtsus netokibes (%) - (kibevara - lhiajalised kohustused) * 100 / realiseerimise netokive
kibekapitali osathtsus varas (%) - (kibevara - lhiajalised kohustused) * 100 / vara
kskveksel - kirjalik leping, millega vlaandja kohustab vlgnikku tasuma vla kolmandale isikule thtaegselt; kirjalik maksekorraldus kindla rahasumma maksmise kohta kindlal thtpeval
Lafferi kver - nitab maksumra ja maksudena riigieelarvesse laekuvate tulude seost; phjendab maksutulude suurendamise vimalust maksumra alandamise kaudu
legaat - testamendi korraldusega testamendijrgsele prijale pandud kohustus he vi mitme isiku kasuks
legataar - legaadi alusel kasu saav isik
LIBid - Londoni pankadevaheline pakutud deposiitide intressimr; rahakaubanduses vastavalt nudlusele kujunev intressimr
LIBOR - Londoni pankadevaheline laenuintress
lien - vedaja vi mne muu asjasthuvitatud poole igus hoida lasti kinni kuni nutavate maksete kttesaamiseni kaubasaatjatelt vi kaubasaajatelt
liitintress - intress, mis on arvestatud laenu, hoiuse, deposiidi ja akumuleerunud intresside summalt; intress, mis arvutatakse vlasumma ja sellelt arvutatud lihtintressi summalt
liitoptsioon - jagatud honorariga optsioon; annab optsiooniostjale iguse nuda, et liitoptsiooni vljaandja mks mgioptsiooni ostjale
likviidne - rahaline vi kergesti rahaks muudetav
limit order - vrtpaberitehing, kus on mratud hinna limiit, millega ollakse nus ostma vi mma
lisandunud vrtus - tootmisprotsessis tarvitatud kaupade ja teenuste ning t vrtus, mis suurendab lpptoodangu vrtust
lombard - pandimaja, asipandi tagatisel laenu andev laenukassa
loorokonto - kolmanda osapoole konto
lhiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) - kibevara / lhiajalised kohustused
majandusksuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus raamatupidamiskohustuslase raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, ttajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest
maksebilanss - kindla aja jooksul vlisriikidelt laekunud maksete ja riigist vlisriikidele tasutud maksete ldsummade vahekord: kui vljamaksed on lekaalus, on bilanss aktiivne, vastasel juhul aga passiivne; aruanne, mis identifitseerib kik he riigi finantstehingud teiste riikidega
maksenue - kliendi korraldus pangale rahaliste vahendite sissenudmiseks maksja kontolt maksja pangas
makseveksel - vlgniku poolt vlausaldajale antud veksel vla katteks
maksevimekordaja (kordades) - (kibevara - varud) / lhiajalised kohustused
marginalism - piirkasulikkuse teooria - piirkasulikkuse teooria
market order - vrtpaberitehing, kus hind on mratud
materiaalse vara kibekordaja (jkmaksumuses) - realiseerimise netokive / keskmine materiaalne phivara
memoriaalorder - raamatupidamisiend, mis koostatakse raamatupidamisregistrisse tehtud sissekannetes esinevate vigade parandamiseks
monetaarsuse printsiip - raamatupidamise phimte, mille jrgi kik varad, kohustused ja majanduslikud tehingud vljendatakse rahas
moratoorium - erakorralise olukorra tttu vlakohustuste seismapanek kindlaks mratud ajaks
noteerimine - kaupade hinna vi vrtpaberite hinna mramine brsil
novatsioon - vlakohustuste uuendus uue kokkuleppe alusel, millega thistatakse endine vlavahekord
nullobligatsioon - vlakiri, mida makse alla nominaalvrtust ja millelt ei maksta intresse
NYBOR - New Yorgi pankadevaheline laenuintressidemr
objektiivsuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus raamatupidamise andmebaasiks peab olema majandustehingute objektiivne fikseerimine
obligatsioon - vlakiri; vlakohustust tendav vrtpaber
ofert - brsil pakutud hind, brsil pakkuma
olulisuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus raamatupidamiskohustuslane on kohustatud aruannetes kajastama kiki talle teadaolevaid olulisi ririske ja potentsiaalseid vimalusi
omakapitali tootlus maksueelse kasumi ja intressikulu jrgi (%) - (maksueelne kasum + intressikulu) * 100 / keskmine omakapital
omakapitali tootlus puhaskasumi jrgu (%) - puhaskasum * 100 / keskmine omakapital
operatsioonitskli aeg (pevades) - ostjatelt raha laekumise aeg (pevades) + ettemaksed hankijatele (pevades) + tootmistskli pikkus (pevades)
optsioon - igus teatava aja jooksul lepingus ettenhtud tehingut lplikult sooritada vi sellest loobuda; tuletisvrtpaber, mis annab iguse alusvrtpaberite ostmiseks vi mmiseks mratud thtajal mratud hinnaga
optsioontehingud ehk vakikigusega mgi- ja ostulepingud - thtajaliste tehingute eriliik, mis kujutab endast igust, kuid mitte kohustust osta (ostuoptsioon) vi ma (mgioptsioon) valuutat tulevikus lepingu slmimise kuupeva kursiga (ostmise iguse eest tuleb maksta vike preemia)
optsiooni thtaeg - nitab, mis ajaks peab optsiooni omanik otsustama, kas ta kasutab optsiooni vi mitte
ostjate ettemaksed (pevades) - ostjate ettemaksed / (realiseerimise netokive / 360)
ostjatelt raha laekumise aeg (pevades) - nuded ostjatele / (realiseerimise netokive / 360)
ostjate tasumata arvete kibekordaja (kordades) - realiseerimise netokive / keskmised nuded ostjatele
ostutht - vrtpaber, mis annab investorile iguse osta mne ettevtte aktsiaid (vlakirju) varem kindlaks mratud hinnaga
pandiigus - igus arestida isiku vara, kuni kohustus on tidetud ehk vlg on makstud (igus ei kehti vlgniku kinnisvara suhtes)
pangagarantii - panga tagasivetamatu kohustus maksta garanteeritud kohustuse mittetitmisel garantiikirjas nidatud rahasumma kliendile
pangatht - seaduslik maksevahend paberrahas, mida emiteerib keskpank
pariteet - heiguslikkus, vrdvrsus
perpetuiteet - psiva suurusega maksete lpmata jada; igavene rent
Pigou efekt ehk tegeliku tasakaalu efekt - tegeliku rahatasakaalu muutusest tingitud tarbimisnudluse muutumine
prokurist - prokuura alusel toimija; ri tisvolinik
prokuura - prokuristile antav volitus juriidilistele dokumentidele allakirjutamiseks ja/vi riasjade ajamiseks; kaubandustehingute eest makstav tasu
puhaskasumi osathtsus netokibes (%) - puhaskasum * 100 / realiseerimise netokive
psikorraldus - korraldus teatud ajavahemike jrel korduvate maksete sooritamiseks
psiva tulu hpotees - hpotees, mis ksitleb tarbimist stabiilsena ja sltumatult lhiajalistest tulu kikumistest
rahatskli kestus (pevades) - operatsioonitskli kestus (pevades) - ostjate ettemaksed (pevades) - hankijatele vla tasumise aeg (pevades)
rahaturufond - lhiajalistesse vrtpaberitesse investeeriv fond
rahvuslik kogutoodang, RKT - riigi tootmistegurite poolt teatud perioodil, tavaliselt 1 aasta jooksul loodud lpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises vljenduses
rahvuslik puhastoodang - sisemine kogutoodang, millest on maha arvatud amortisatsioonikulutused ja puhaseksport
rahvusliku kogutoodangu deflaator - vljendab protsentuaalselt nominaalse RKT suhet reaalsesse RKT-sse
realiseerimise printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus tulud arvestatakse realiseerimise momendil vi lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiiguse lemineku momenti ostjale
rebatt - vljateenimata intress, mis tagastatakse laenuvtjale laenu ennethtaegsel maksmisel
remitent - isik, kellele vi kelle ksul tuleb veksel vlja maksta
repo - tagasiostuleping, millega vrtpaberite emitent kohustub investorilt tagasi ostma obligatsiooni mratud hinnaga
restitutsioon - endisesse iguslikku seisundisse ennistamine
reversioon - vara tagasiandmine selle esialgsele omanikule - vara tagasiandmine selle esialgsele omanikule
rimess - makseveksel; vlamakseks lhetatud veksel
riskikindlustus - meetod riski vltimiseks vastutoimelise tehinguga
sanatsioon - tervendamine; ssteemi rakendamine ettevtte pankrotistumise vltimiseks vi lihtsalt majanduslikest raskustest lesaamiseks
saneerima - sanatsiooni teostama - sanatsiooni teostama
Say seadus - printsiip, mille jrgi pakkumine ise loob enesele vastava nudluse ning mille jrgi liigset pakkumist ei saa eksisteerida
sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises vljenduses
soetusmaksumuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus raamatupidamises vetakse varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas, vljaminekud nende tekkimise momendil tegelikus vrtuses
solvents - maksevime
split - nimivrtuse vhenemine
spot-kurss - kiirvahetusel arvestatav hetkekurss - kiirvahetusel arvestatav hetkekurss
spot-tehing - tehing, mille titmine toimub tehingu slmimise kohal ja ajal kehtivate hindade alusel; valuuta ost-mk hetkekursiga. Lepingu slmimisel annab ks pool teisele panga-deposiidi, mis on denomineeritud vastavas valuutas. Phimtteks on, et vlisvaluuta arvelduse mlemad pooled toimivad hel ja samal peval eesmrgiga minimiseerida kursirisk
spreed - hinnavahe
stagflatsioon - majanduse seisund, kus inflatsiooniga kaasneb kogutoodangu vhenemine ja tpuuduse kasv
suhtelise tulu hpotees - hpotees, mis ksitleb tarbimist sltuvana sotsiaalsest kuuluvusest ja eelnevate ning tulevaste perioodide tuludest
swap-kurss, ka swapkurss - kurss, mille alusel obligatsioonid asendatakse aktsiatega-kurss, ka swapkurss - kurss, mille alusel obligatsioonid asendatakse aktsiatega
swap-tehing - vahetusleping, kus lepingupartnerid vahetavad maksevooge; tehing, kus osapooled vahetavad erinevat valuutat tingimusel sooritada vastupidine operatsioon tulevikus (philiselt eksisteerib4 liiki swap’e: spot-ost - forward-mgi vastu, spot-mk - forward-ostu vastu, lhiajaline forward-ost - pikaajalise forward’i vastu, lhiajaline forward-mk - pikaajalise forward’i vastu). Eesmrk on hoida kokku intressikulusid ja maandada intressi- ja valuutariski
SWOT-anals - finantsanalsi vorm, kus hinnatakse ettevtte tugevusi, nrkusi, vimalusi ja ohtusid
ziiro - sularahata arveldus; veksli edasiandmispealdis - sularahata arveldus; veksli edasiandmispealdis
TALSE indeks - Tallinna Vrtpaberibrsi ldindeks, millesse kuuluvad kik phi- ja lisanimekirja aktsiad. Iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist
tarneklauslite C rhm - suhteliselt ostjakesksete tarneklauslite rhm, mis sisaldab tarneklausleid CFR, CIF, CIP ja CPT
tarneklauslite D rhm - ostjakesksete tarneklauslite rhm, mis sisaldab tarneklausleid DAF, DEQ, DES, DDP ja DDU
tarneklauslite E rhm - mjakeskne tarneklauslite rhm, mis sisaldab tarneklausli EXW
tarneklauslite F rhm - suhteliselt mjakeskne tarneklauslite rhm, mis sisaldab tarneklauslid FAS, FCA ja FOB
tegelik keskmine tulumaksumr (%) - tulumaks * 100 / maksueelne kasum
tekkephine arvestusprintsiip - ramatupidamises rakendatav printsiip, kus majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sltumata sellest, kas raha on laekunud vi tasutud; aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lpetamiskanded, mis vimaldavad mratleda aruandeperioodi tulud ja kulud
tootmistskli pikkus (pevades) - varud kokku - ettemaksed hankijatele / (realiseeritud toodete kulu /360)
tulude ja kulude vastavuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste realiseerimisel saadud tuludest arvatakse maha samade kaupade ja teenuste valmistamise, soetamise ja realiseerimisega seotud kulud; vljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, reguleeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud vljaminekud kajastatakse kuludena
vahetusvlakiri - vlakiri, mis omaniku soovi korral konverteeritakse vlakirja lunastusthtaja saabumisel aktsiateks
vara kibekordaja (kordades) - realiseerimise netokive / keskmine vara
varatootlus puhaskasumi ja intressikulu jrgi (%) - (maksueelne kasum + intressikulu) * 100 /keskmine vara
varatootlus puhaskasumi jrgi (%) - puhaskasum * 100 / keskmine vara
varude kibekordaja (kordades) - realiseerimise netokive / keskmised varud
varude mgiaeg (pevades) - varud kokku - ettemaksed hankijatele / (realiseerimise netokive / 360) Koostatud: Majanduskonsultatsioonide O
Tagasi
|
|