|
|
|
|
|
Balti majandused taas kasvamas
Balti majandused taastuvad retsessioonist üsnagi jõudsalt. Kasv on küll intensiivistumas, ent on veel vara öelda, et kõik probleemid on seljataha jäetud.
Jätkusuutliku kasvu tagamiseks tuleks jätkata struktuursete reformidega konkurentsivõimelise ja paindliku keskkonna loomiseks ja panustada enam suurema lisandväärtusega valdkondadesse ja tõhususse.
Kolme aasta pärast euro ka Lätis ja Leedus
Balti majanduste taastumist veab tugevekspordi kasv. Viimast on toetamas soliidne majanduskasv olulisematel eksporditurgudel, nagu Rootsi, Soome, Venemaa, Saksamaa ja Poola. Pidurdav on olnud aga sisenõudlus. Nimelt sisenõudlusetaastumine on olnud nõrk, kuna nii kodumajapidamised kui ettevõtted tunnevad jätkuvalt karmima laenupoliitika ja fiskaalpoliitika konsolideerimise mõjusid.
2011. aasta tõotab tuua soliidsema kasvu aga ka sisenõudluses. Seda lubavad oodata nii positiivsed ootused pankade laenupoliitika suhtes, kiirem sissetulekute kasv kui majanduse madalseisust väljatulekuga kaasnev baasiefekt. Käesoleval aastal tõotab Eesti majandus kasvada üle 5%, Leedu majandus ligi 4% ja Läti majandus veidi üle 3%.
Euro kasutuselevõtt on lisanud kindlustunnet ja usaldust Eesti vastu ning toetab ka edasist kasvu. Selle kinnituseks on kasvanud välisinvesteeringute mahud. Eurole üleminek on varsti reaalne ka Läti ja Leedu puhul ning nende võimalus eurolaga liitumiseks võib avaneda juba 3 aasta pärast. Nimelt arvestades eeldatavate fiskaalpoliitiliste meetmetega defitsiidi vähendamiseks, tõotavad mõlema puhul 2012. aasta eelarvedefitsiidinumbrid alaneda 3% juurde SKTst.
Suurimad väljakutsed kaasnevad tööturu ja inflatsiooniga
Tööturg taastub aeglaselt, töötuse määr püsib kõrge ning oluliseks probleemiks on pikaajaline ja struktuurne töötus. Parimas seisus on Eesti, mille töötuse määr võiks 2012. aastal langeda 9,9 protsendini. Leedu ja Läti puhul ootame töötuse määra alanemist vastavalt tasemele 13,9% ja 14,6%.
Kasvav inflatsioon, mis on paljuski seotud toiduainete ja energiakandjate maailmaturuhindade tõusuga, ähvardab aeglustada sisenõudluse taastumist (vaatamata väga suurele toorainete hinnatõusule, spekuleeritakse globaalmajanduse tugeva taastumise ja keskpankade jätkuvalt vägagi toetava rahapoliitika tõttu veelgi kõrgemate hindadega energia ja toiduainete osas).
Kasvav inflatsiooniline surve toob kaasa ka selle, et Euroopa Keskpank on sunnitud rahapoliitikat karmistama. Esimene intressikergitus toimus aprillis ning kuivõrd eurotsooni inflatsioon püsib üle Euroopa Keskpanga sihttaseme, võib oodata sellele vaieldamatult ka lisa.
Ettevõtetest ja eraisikutest laenuvõtjatele pole see muidugi hea uudis, ent see ei tohiks siiski olulisi probleeme tekitada, kuivõrd majanduskeskkond on paranemas, tarbijate ja ettevõtete kindlustunne kasvamas, intressid endiselt märgatavalt madalamal võrreldes 3 aasta taguse ajaga ja edasine intresside kerkimine võiks tulla pigem rahuliku tempoga.
Violeta Klyviene
Danske Markets
Balti vanemanalüütik
|
Tagasi
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasutajale 
Teha koduleheks
Lisada lemmikusse
Sisukaart
RSS