|
|
|
|
|
Euroopa Komisjon esitab finantssektori maksustamise visiooni
7 oktoobril 2010.a. tutvustas Euroopa Komisjon oma ideid, kuidas finantssektorit tulevikus maksustada, lähtudes sellest, et finantssektori panus riigi rahandandilise lähenemisviisi.
Ülemaailmsel tasandil toetab komisjon finantstehingumaksu, millest rahastataks ülemaailmseid probleemseid valdkondi, näiteks arenguabi või kliimamuutustevastast võitlust. Komisjon leiab, et ELi tasandil on soovitav valik finantstegevusmaks. ELi tasandi finantstegevusmaks võiks hoolika kavandamise ja rakendamise korral anda märkimisväärset tulu ning muuta finantsturud stabiilsemaks, ilma et see ohustaks põhjendamatult ELi konkurentsivõimet. Komisjon esitleb neid mõtteid Euroopa Ülemkogu kohtumisel oktoobri lõpus ja G20 riikide tippkohtumisel novembris.
Maksunduse ja tolliliidu, auditi ja pettusevastase võitluse volinik Algirdas Šemeta ütles: „Finantssektori maksustamine on põhjendatud ja see on võimalik. Minu arvates on komisjon täna esitanud õiged mõtted, mis aitavad tagada, et finantssektor annab õiglase panuse ELi ja maailma kõige olulisemate probleemide lahendamisse.”
Pankade maksustamine: maailma ja ELi tasandi lähenemisviis
Komisjon toetab maailma tasandi finantstehingumaksu mõtet ja jätkab sellekohast tööd G20 raames. Kui soovitakse saavutada olulisi ülemaailmseid eesmärke sellistes valdkondades nagu arenguabi ja kliimamuutused, peavad rahvusvahelised partnerid kokku leppima ülemaailmsetes rahastamisvahendites. Finantstehingumaksuga maksustataks iga tehingut sõltuvalt selle tehingu väärtusest ja see annaks olulist tulu. Komisjon leiab, et hea rakendamise ja rahvusvahelise kohaldamise korral võiks finantstehingumaks olla hea vahend, mis võimaldaks koguda oluliste ülemaailmsete poliitiliste probleemide jaoks vajalikke vahendeid.
Komisjon arvab, et Euroopa tasandil tuleks kaaluda finantstegevusmaksu kehtestamist. Finantstegevusmaksuga maksustataks finantssektorisse kuuluvate ettevõtjate kasumit ja töötasusid. Seega maksustataks pigem korporatsioone kui finantstehinguiga osalist (nagu see on finantstehingumaksu puhul). Olles finantssektori maksustamise võimalusi põhjalikult analüüsinud, on komisjon arvamusel, et finantstegevusmaks oleks parim vahend finantssektori maksustamiseks ja uute tuluallikate leidmiseks ELis.
Finantssektori õiglane panus
Et hinnata, kas uus finantssektori maks oleks täielikult õigustatud, uuris komisjon seda, milline on selle sektori praegune panus riikide eelarvetesse. Ta järeldas, et finantssektori kavandatud maksude kehtestamine on põhjendatud. Esiteks oli finantssektoril finantskriisi puhkemises oluline osa ja see sektor on viimastel aastatel saanud märkimisväärset toetust valitsustelt. Seepärast peaks finantssektor aitama piisaval määral katta Euroopa riikide majanduse elavdamise ja riikide rahanduse olukorra parandamiseks tehtavaid kulutusi. Teiseks võiks korrigeeriv pangamaks täiendada põhilisi õigusmeetmeid (sh pangamaks ja pangakriiside lahendamise fond), mille eesmärk on tõhustada finantsturgude toimimist ja vähendada nende volatiilsust. Arvestades et finantssektorit ei maksustata ELis käibemaksuga, aitaks see maks tagada, et seda sektorit ei maksustata teiste sektoritega võrreldes liiga vähe. Kokkuvõttes aitaks uus maks tagada, et finantssektori panus riikide rahandusse oleks õiglasem ja suurem, samuti loodaks täiendavaid tuluallikaid ning see aitaks finantssektorit stabiliseerida ja selle toimimist tõhustada.
Edasine tegevus
Komisjon esitleb oma teatist ELi finantsministritele majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus 19. oktoobril ning ELi riigipeadele ja valitsusjuhtidele Euroopa Ülemkogul oktoobri lõpus. ELi seisukohta finantsseektori maksustamises esitletakse G20 tippkohtumisel novembris, et innustada rahvusvahelisi partnereid ülemaailmses lähenemisviisis kokku leppima. Komisjon algatab ka põhjaliku mõjuhindamise, et analüüsida kõnealuses teatises esitatud mõtteid põhjalikumalt, nii et 2011. aastal oleks võimalik esitada poliitilisi algatusi.
RAPID
|
Tagasi
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasutajale 
Teha koduleheks
Lisada lemmikusse
Sisukaart
RSS