|
|
|
|
|
Euroopa põllumajanduspoliitika 2013. aasta reform. Mõned nopped probleemidest ja tagamaadest
Euroopas räägitakse päris palju põllumajanduse toetusmeetmetest, nende muutmise vajadusest ja üldse põllumajanduspoliitikast. Praeguse olukorra osas ollakse valdavalt skeptiline ja üsna veendunud selles, et senine süsteem tulevikus jätkuda ei saa.
Euroopa kodanikuühiskonna hääletoru st Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) on samuti mures. Mures sellepärast, et Euroopa põllumajandusmudel on ohus. Lühidalt ja lihtsustatult öeldes peitub oht turumajanduses ja maailmaturu vabas konkurentsis. Väljapääsu nähakse tugevas ühises põllumajanduspoliitikas, millega tuleks Euroopa põllumajandusmudelit toetada ja edendada. See aga, mida toetada, (Euroopa põllumajandusmudel) on võrdlemisi laialivalguv. Varasemalt mõisteti selle all eelkõige toiduga isevarustamist ja põllumajandustootjate stabiilse sissetuleku kindlustamist. Nüüdseks on ühiskonna ootused põllumajandusele paljuski muutunud.
Enam ei lähtuta vaid EÜ asutamislepingu artiklist 33, mis võeti muutmatult üle uude Lissaboni lepingusse, st suurendada tootlikkust, et tagada mõistliku hinnaga piisav hulk toiduaineid. Lisandunud on uued valdkonnad, nt bioloogilise mitmekesisuse tagamine, kultuurmaastike säilitamine ulatuslikul määral, maapiirkondade arendamine, sh töökohtade loomine ja säilitamine, piirkondlikud tooted kultuuripärandi rollis jne.
Samuti peab põllumajandus toime tulema kliimamuutuste tagajärgedega ning andma panuse süsinikdioksiidi säilitamisse. Lisaks veel kindlustama toiduga ja tagama toiduga varustamise sõltumatuse jne. Kõik see tähendab, et põllumajandust käsitletakse multifunktsionaalse tegevusvaldkonnana.
Võrreldes põllumajandust muu tootmisega, väidetakse (jällegi lihtsustatult), et kui tööstustoodete tootmises on määravad esmajoones kulud ja tooteid saab vabalt importida ja eksportida, siis importida ja eksportida saab küll toiduaineid, kuid kultuurmaastikud, bioloogiline mitmekesisus ja kultuuripärand jäävad püsima vaid aktiivse traditsionaalse põllumajandusliku tegevuse raames. Neid ei saa toodetena importida. See omakorda tähendab, et põllumajandustootjatelt oodatakse ka kogu eelloetletud multifunktsionaalse rolli täitmist. Selle jaoks peavad nad paratamatult ka raha kulutama, samas ei too see neile midagi sisse, sest põllumajandustoodete turuhinnad ei sisalda neid muid teenuseid.
Põhiprobleemiks ongi suur erinevus ühiskonna ootuste ja soovide ja Euroopa põllumajandusmudeli ning põllumajandusettevõtete tegeliku igapäevaelu vahel. Põllumajandustootjad, selleks, et ellu jääda, peavad kaasa minema kõigi võimalike tootlikkust suurendavate abinõudega, see aga tähendab põllumajanduse industrialiseerumist ning väljaviimist Euroopast. Ei saa enam välistada tervete tootmisharude kadumist. Näitena on nimetatud linnukasvatust, mis on juba praegu industrialiseeritud enam kui ükski teine valdkond. Nii on prantsuse linnukasvatusettevõte Doux, mis on Euroopa üks suurimaid kontserne, paigutanud mitu tootmiskohta Prantsusmaalt Brasiiliasse, sest seal on tootmiskulud madalamad.
EMSK aga arvab, et Euroopa põllumajandusmudelit ei tohi lasta hääbuda. Põllumajanduses ei ole vaid konkurentsivõime suurendamisele keskendumine piisav. Sõnaselgelt öeldi välja, et pärast 2013. aastat rakendatav ühine põllumajanduspoliitika ei tohi lähtuda kõige madalamatele hindadele orienteeritud ja puhtalt ettevõttemajanduslikus plaanis optimeeritud, spetsialiseerunud ja piirkondlikult koondunud tootmisest.
EMSK kutsus Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles selgelt kirjeldama ühise põllumajanduspoliitika eesmärki ning seejärel esitama vajalike vahendite paketi ning avaldama rahastamisvajadused. Alles peale seda tuleb selgeks rääkida rahastamise küsimused. Ei ole õige kohe määratleda kindel summa teatud tegevusvaldkonna tarvis ning siis jagada see eri meetmete ja liikmesriikide vahel.
Põllumajanduspoliitika reformi üks olulisi eesmärke ongi muuta ELi praegune ebaühtlane põllumajanduse toetamise süsteem ühtseks, objektiivsetele kriteeriumidele toetuvaks ja ühiskondlikult vastuvõetavaks süsteemiks. Makseid põllumajandustootjatele ei tohi enam põhjendada minevikus tehtud otsuste või antud õigustega. Kõnealuste maksetega tuleb hüvitada täpselt määratletavad ühiskondlikud teenused, mis on vajalikud Euroopa põllumajandusmudeli säilitamiseks.
Seega alustada tuleb põllumajanduspoliitika raamtingimuste muutmisest.. Euroopa põllumajandusmudeli toimimiseks tuleb põllumajandustootjatel teadlikult nõustuda madalama tootlikkusega. Ühiskonnal aga tuleb siis multifunktsionaalse põllumajanduse konkurentsivõimet suurendada võrreldes puhtalt ettevõttemajanduslikus plaanis optimeeritud põllumajandustootmisega. Sellest peab saama ühise põllumajanduspoliitika keskne ülesanne ning sellele tuleb suunata põllumajanduspoliitilised vahendid. Tulemas oleksid seega märkimisväärsed muutused toetuste struktuuris.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
|
Tagasi
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasutajale 
Teha koduleheks
Lisada lemmikusse
Sisukaart
RSS